Haiguste märksõnad
Lutikad
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- kadakas
- kalmus
- küüvits
- münt
- nõges
- sookail
- sookaislad
- sõnajalg
- vorm
- taimenimetus tuvastamata
- lodjapuu
- mündid
- sookael
- türgi pipar
- kaislad
- sookaigas
- villpea
- kailud
- lutikarohi
- vormid
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
ERA II 167, 177 (14) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva- Madise khk., Albu m. (1937)
Sõnajalad - lutika- ja prussakarohu lehed, keedetakse ja veega pestakse. Prussakad kaovad ka, kui surnud uss panna ahju peale.
Vilbaste, TN 1, 472e < Kullamaa khk., Piirsalu v. (1929)
Mündid ja kalmused toodi voodisse, nende lõhn ajas kirbud ja lutikad voodist minema.
ERA II 167, 181 (52) < Järva-Madise khk., Albu v. (1937)
Sõnajalad (väikesed) - lutikate vastu.
Vilbaste, TN 2, 274 (32) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Lutikate hävitamiseks tarvitati kaislaid.
Vilbaste, TN 2, 313 (19) < Kanepi khk. (1929)
Sookaigast (Ledum palustre) tarvitatakse lutikate, kirpude ja koide hävitamiseks.
Vilbaste, TN 2, 317 (70) < Jõhvi khk. (1929)
Sookaislaid tarvitatakse lutikate vastu, on valgete õitega taimed.
Vilbaste, TN 2, 327 (11) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Väikeseid sõnajalgu tarvitetakse lutikate vastu.
Vilbaste, TN 2, 333 (7) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Vormid - lutikarohuks, keedetakse vett ja pestakse sellega, on lambarohud ka.
Vilbaste, TN 2, 651 (7d) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k. (1930)
Siis tarvitatakse sookaela vett mõnede väikeste loomade nagu lutikate hävitamiseks.
H II 43, 362 (44) < Suure-Jaani khk. (1892)
Villpea /---/ Eriphorum (Familie Cyperaceae). Pantakse magades kottide sisse kirpude ja lutikate kaotamiseks.
Vilbaste, TN 7, 49 (35) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Sookail (Ledum palustre). Toodi tuppa lutikate vastu.
Vilbaste, TN 2, 333 (13) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Sõnajalad - lehed lutika- ja prussakarohud, keedetakse ja veega pestakse. Prussakad kaovad ka siis, kui surnud uss pannakse ahju pääle.
RKM II 162, 98 (16) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Lutikad.
Lutikad tulid metsast. Kui maja ehitati, siis sammal, mis metsast toodi, pandi seina vahele, sellega tulid lutikad.
Kui sammal kisti noorel kuul, tulid lutikad, sammalt pedi keskuma vanal kuul, siis ei tulnud lutikaid.
Pesu pesti vanal kuul. Lutikaid põletati kuuma veega vana kuul. Lutikatele loobiti hobuse kust, hobuseriistad toodi öösest tuppa, pandi voodi otsa. Ka nõgesevihad seoti lae alla.
RKM II 312, 407 (17) < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Lutikatele.
Türgi pipar leotati petroolivee sees ära ja selle veega pritsiti.
ERA II 27, 436 (32) < Kullamaa khk., Lepaste k., Põlde s. (1930)
Müntidega suitsetakse lutikaid ja prussakaid.
KKI 10, 383 (12, 13) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Lussude (lutikad) vasta on kailud. Kailu vesi on ea ka kapsataimele.
ERA II 167, 275 (13) < Harju-Jaani khk., Anija v. (1937)
Kadakasuits hävitavat tuast lutikad.
ERA II 193, 657 (1) < Karula khk., Hauka t. (1938)
Lutikate vastu tarvitatakse lodjapuu marjade mahla. Määritakse selle mahlaga kõik praod, kus lutikad asetsevad, kokku.
Vilbaste, TN 7, 1001 (9) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Küüvits - marju tarvitatakse lutikate hävitamiseks.
RKM I 12, 244 (55) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Nõmmeliivalill, seda korjati ja panti voodikotti lutikate tõrjeks.
ERA II 167, 176 (7) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Vormid - lutikarohuks, keedetakse vett ja pesevad sellega, lambarohi ka.
RKM II 280, 405/6 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Et kirbud asemele ei tule, seks toodi metsast sõnajalgu ja pandi need aluskoti alla voodisse. Seda pidi aga nii tegema, et keegi ei näinud, millal nad sinna panid. Kui mõni lutikas kippus elama puuvoodi laudade vahel, siis viidi voodi vanakuu reedel õue ja valati sääl siis keeva veega üle. Ja tänu nende ravikommetele ei olnud meie suures ja lasterikkas peres (10 last) kirpe ega lutikaid. Kuigi ruumid olid äärmiselt väikesed.
ERA II 170, 693/5 (14b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Ka põgenevad veel kirbud ja lutikad sellest voodist eemale ja ei tule nii kaua enam tagasi, kui kaua veel sõnajala lõhna tunda on.
H, R 9, 146 (18) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Lutikhain. Valge, peenikese lilli, 4 lehekese /---/ kui lutige moro pääl. Pandase seina vahele, et lutige är lõpesi. Hais kõva.
KKI 10, 516 (9) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Kerpude ja lussude vastu aitab kailurohi. Kailuvesi on kaapsutaimedele ka ea. See on usside vastu.
KKI 10, 605 (15, 16) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Kailud: need on lussude (=lutikad) vastu. Kailu vesi on ka taimedele ea. Kui juurte külge valged ussid tulevad kapsudele, siis valada kailu veega.
KKI 11, 520 (13) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Kirpude vastu aitab, kui pesta ja hoida riideid saunaleilis. Kailud on head lussude (lussud = lutikad) vastu. Kailuvesi on hea ka kui kapsataimed lähevad punaseks ja ussid tulevad juure alla.