Haiguste märksõnad

Suuhaigused

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse mõnda suus esinevat või suu piirkonnaga seotud haigust, välja arvatud halb suuõhk ja hambahaigused.

Tihedamini esinevaks suuhaiguseks on vamm suus, mis oli peamiselt imikutel.
Vamm jääb imetamisest, piim jääb magades lapsele suhu; - - ERA II 28, 476 (27) < Viru-Nigula < Haljala - R. Põldmäe (1930)
Vammiks nimetati olukorda, kus lapse suu ja keel on kaetud valge kihiga.
Vamm - mokad on valged, suu ja keel. - - ERA II 38, 638 (17) < Vaivara < Jõhvi - R. Põldmäe (1931)
Kui lapsel kasvas vamm suhe, valge keele peale. Sihuke paks ja valge kord keele peale, - - ERA II 302, 586 (389) < Tallinn - P. Alvre (1942)

Vaata ka: hingeõhu haisemine, hambavalu.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

EKS c, 71 (1d) < Tarvastu khk. (1891)
[Polugalaceae]
Polygala amara
Kõõmahein. Taime tarvitatakse suukõõma vastu. Taime keedetakse veega ummukses ja pestakse selle veega õhtul pärast päikese loojaminekut nägu.

ERA II 302, 586/7 (389) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Kui lapsel kasvas vamm suhe, valge keele peale. Sihuke paks ja valge kord keele peale. Kibunaõieveega sai siis pestud ja lapse oma pissuse korika otsaga (korikas = lina, millega last mähitakse). Pandi pisikese sõrme peale ja ööruti keele peale. Siis paranes ära.

RKM II 292, 610/2 (173) < Hanila khk., Ridase k. (1972)
Mannil pulud suus.
Ühükorra ma oli kangesti haige. Ei võin süia, suu oli nagu tuld täis. /---/ Suitsetamest ja posimest ei tehtud, aga vanaisa tõi metsast anetõberohtu. See kasvab kadakapõesaste all ja oo nagu kuusekollad, aga mitte pika roomaja varrega, oo lähimad ja üksikud. Ema keetis anetõberohtu piimaga ja sai moole mõned tilgad vägise suhu toppi. Varsti piale selle ma küsisi süia: „Anna võileiba, ma meele natuke!“ /---/

RKM II 384, 184/5 (57) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Igemepõletik.
Viina sees 24 tundi leotatud saialille õied pandi väikese marlitükiga, kotiga suhu. Põsk soojendati tulise telliskiviga.

RKM II 385, 37 (48g) < Tori khk., Levi k. (1985)
Tammekoor.
Suupõletiku, kõhulahtisuse ja laste nahahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 3, 716 (55 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Takjas (Lappa). Parandab teena rakud suus, parandab paised ja mädanevad haavad.

Vilbaste, TN 1, 805 (1 b) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
[Nõmmeliivatee (Thumus serpyllum L.). ]Sama teed tarvitati suukoopa haiguste puhul loputamiseks, kui suu limanahk ja igemed õrnad ja valus süüa.

Vilbaste, TN 2, 674 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitati taimi kõiksugu tarbeasjadeks ja rohtudeks. Tammekoore teed tarvitati ja tarvitatakse ka praegust suupalaviku arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 434 (40) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Võipätakas - suurohi.

Vilbaste, TN 7, 448 (19) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Tamme- ja pajukoore leotist on tähtis tarvitada kuristamiseks, suu pesemiseks ja vere kinnipanijaks haava parandamisel.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Tamme- ja pajukoort - suu pesemiseks, vere kinnipanemiseks.

RKM I 12, 256 (87) < Tartu l. < Otepää l. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Ubaleht, thee annab söögiisu, parandab lahtisi igemeid.

RKM I 12, 257 (91) < Tartu l. < Nõo khk. ja Otepää l. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Tedremaran kasvab niiskel heinamaal, seda theed tarvitati kõrvetuste ja rõhkete vastu ja loputati ka suud, kui igemed haiged ehk tursunud olid.

RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.

Vilbaste, TN 5, 84/5 (10) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Tamme- ja pajukoor on paremaks nahaparkimisvahendiks nahavabrikutes. Nende koortel on kibe maik, mis maitsmisel kisub ilanaha kokku. Tema leotist on soovitav tarvitada kuristamise, suupesemise ja kümblusvees kui vere kinnipanejat, haava ja naha desinfitseerijat.

Vilbaste, TN 7, 1186 (11c) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kalmusejuure viin on närveluse ja kõhuvalu vastu ja parandab hambaigemiku põletiku, kui hambad lahti, loputades lahjendatud lahuga suud.
Pannakse ka lapiga paisetele.

EFA I 19, 16 (28) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Metsas on nisukesed sinised - sinjaja kalutška. Kui igemed on haiged, nendega loputada. A eesti keeli ma ei tea nende nime.

EFA I 37, 85 (5) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Suu- ja kurguhädade korral.
Võtta võrdsetes kogustes pärnaõisi, kummeleid ja nõmmeliivateed, lasta kergelt keema ja siis 3-4 min tõmmata, jahutada. Sobib nii sees- kui välispidiselt suuhädade ja kurguvalude korral. Võtta 1 kl pärast sööki ja kuristada või hoida suus. Pole halb, kui lisatakse ka kummeleid, tarvitada soojalt. Hea on ka sisse hingata seda auru hingamisteede haiguste puhul.

EFA I 51, 34/6 (3a) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
Kummel ravib kõiki hädasid.
Ma ei tea enam nimetada haigusi, mida ei saa terveks ravida kummelitee või -tinktuuriga.
* Kui suus on põletikke ja hambad valutavad, võtke suhu kummeliteed (üsna sooja) ja hoidke suus, vahetage neid suutäisi 25-30 korda ja sedasi päevas 4-5 korda. Kui vaja, siis 3-4-5 päeva järjest. Asi saab joonde. Muidugi tuleb minna ka hambaarsti juurde. Vältige hammaste väljatõmbamist - tahate ju süüa! Selleks kasutagegi kummeliteed suu ja hammaste raviks.

EFA I 101, 186 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

EFA I 101, 189 (41) < Juuru khk., Purila k. (2006)
Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

RKM II 229, 542 (13) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Ühel naisel olid huuled katki ja keel ja kõri katki, ei saand midagi süüa. Talle õpetati heinputke juure teed meega juua ja ta sai terveks.