Rahvapärased taimenimetused
Anetõberohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 292, 610/2 (173) < Hanila khk., Ridase k. (1972)
Mannil pulud suus.
Ühükorra ma oli kangesti haige. Ei võin süia, suu oli nagu tuld täis. /---/ Suitsetamest ja posimest ei tehtud, aga vanaisa tõi metsast anetõberohtu. See kasvab kadakapõesaste all ja oo nagu kuusekollad, aga mitte pika roomaja varrega, oo lähimad ja üksikud. Ema keetis anetõberohtu piimaga ja sai moole mõned tilgad vägise suhu toppi. Varsti piale selle ma küsisi süia: „Anna võileiba, ma meele natuke!“ /---/
Vilbaste, TN 1, 657 (13) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Anetõberohi [Lycopodium selago]. Keedetakse vee sees ja antakse seda vett loomadele sisse, kui loom nõiutud. Näituseks hobune ei seisa karjasmaal, läheb järjekindlalt naabri karjasmaale ehk põllale, siis on ta nõiutud, „vaev peale pandud“, ning anetõberohu vesi aitab. Vahest võtab ka inimene endale sisse seda vett, kui söögiisu puudus, kõht lahti või muu sarnane nõiutud häda.
Vilbaste, TN 1, 995b < Kihnu khk. (1943)
[Kasutan juhust, et Teile saata paar lisateadet rahvameditsiini alalt. Andmed on pärit Kihnust.]
Anõtõbõrohe (=koll). Keedis jooksva vastu vannina. Võib ka samaks otstarbeks natuke vedelikku sisse võtta. Pead pestes kaotab ka täid.