Haiguste märksõnad

Kahepoolsed

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud kahepoolseteks.

Kahepoolsed on üsna üheselt mõistetavad angiinina. Nende korral tekkis näärmete paistetus ja kurguvalu, neelamine oli raskendatud.
Kahepoolsed “kaelanäärmete paistetus” - - KKI, KS < Jõhvi - E. Mets (1962)
Kui inimesel lõua ala või kurku nisugused munad ülese aevad. - - E 296 (115) < Jõhvi - J. Gipsle (1893)
Kõri aigus on kui inimene on külmetänd, ajavad kahe puolised, ei lase inimesel nielada, kielab süömäst ja juomast, kui nied õige suurest lähväd, nüüd üietässe viel kurgu aigus ja arstid viel ütleväd kurgu põlendik. AES, MT 218, 32 < Lüganuse - R. Laanes (1937)

Vaata ka: kaelahaigus, kurguhaigus.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H III 18, 57 (26) < Paide khk. (1894)
Kui kasepahaga kolm neljapäeva õhtud järgmööda kasvjaid, muhkusi, narisi ja kahepoolseid vaotab, siis peavad nad ära kaduma.

ERA II 125, 213 (18) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Kahepoolseid arstiti näsaniine ja sibulaga. Näsaniinega tehti päält haudumist ja suus hoiti toorest sibula.

ERA II 193, 499 (31.7) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
[Kahepoolsed]
Pahema jala suka kanna sisse panna tuhka ja sellega hautada; küps sibul pääle panna.

ERA II 193, 501 (31.16) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku as. (1938)
[Kahepoolsed]
Haigele kohale pandi tooreid katkitambitud nõgeseid.

ERA II 193, 502 (31.20) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Kõrkküla k. (1938)
Kahepoolsetele pannakse pääle kuumi kaeru ja kuuma tuhka.

ERA II 193, 503 (31.23) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
[Kahepoolsed]
Teha nabajuure ehk koeraköömnete (näär, harilik - Pimpinella saxifraga L.) viinaleotist ning sellega kurku loputada.

ERA II 183, 22 (14) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1938)
Kui kurk õli haige ja kahelpoolised ja rinnad haiged, siis põletati jalaalusi vasta tulist asja ja joodi keeva piima soodaga ja linnumagusaga ja sibulakooreteed ja klopitud muna.

RKM II 90, 156 (8) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. (1959)
Kahepoolsed. Tehakse kaerad tuliseks ja pannakse siidisuka sisse, seotakse ümber kaela. Hääle kähisemise vastu juuakse toorest muna.

RKM II 90, 169 (52) < Märjamaa khk. (1959)
Kahepoolsed tuleb sooja kaertega hautada, kaerad tehakse pajas kuivalt tuliseks, pannakse koti sisse ja kotiga haige koha peale, kui ära jahtuvad, siis uueste tuliseks. Teha, kuni aitab.

RKM II 229, 531 (30) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Kui kahepoolsed on, siis süüa jõhvikaid.

RKM II 241, 238 (7) < Halliste khk., Kamali k (1967)
Kellel olid „kahepuulsed“, need otsisid alati, kui omal ei olnud, raudrohu varsi (koos õitega) ja tegid seda teed ja jõid ning kuristasid kurku.

RKM II 254, 402 (10c) < Haljala khk., Ama k. (1969)
[Roosipuju (harilik puju)] Kellel kurk oli haige, nimetati kahepoolsed, pandi seda hautist peale.

RKM II 269, 210 (138) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Soe tuhakott pandi, kui kaksikpooliku (mandlid) üles ajanu oli. Sooja kaera ka pandi.

RKM II 382, 267/8 (22b) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Kui oli ka kael haige ja kahepoolsed üleval ja paistes, pandi ümber kaela sukasääre sees sooja sõrget tuhka, kellel kaeru ei olnud, või siis kergelt niisutatud ja kuumutatud kaeru.

RKM II 382, 267/8 (22c) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Oli ka isesuguse ravimisega kahepoolseid arstitud. Selleks oli kaks parajat toorest koorega lepapuust pulka võetud, need vees palavaks aetud ja siis nendega kahepoolseid, teise pulgaga teist, nühitud või triigitud ja kummelihautis peale seotud. /---/

Vilbaste, TN 7, 616 (1.5) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kaerad - kahelpooliste vastu.

Vilbaste, TN 7, 621 (13) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kaerad - kahepooliste vastu.

RKM I 9, 373 (6) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kahepoolsed (kurgumandlid). Haiged kurgumandlid on tumepunast värvi, sagedasti kaetud valgete plekkidega: naerid, salvid.

Vilbaste, TN 7, 1161 (15) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Sipul. Sibul. Allium cepa. Köhimise, kurguvalu (ka mandlite paistetuse ehk angiina ajal) vastu keedetakse piima sees sibulaid, lisatakse mett ja võid juure - pehmendab.

ERA II 193, 501/2 (31.17) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Toivere k. (1938)
[kahepoolsed] Soojaks tehtud katusesammalt pandi pääle ja seoti kinni.

ERA II 193, 499 (31.5) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Kamai k. (1938)
Kui lapsel olid kahepoolsed, siis pandi katusesammelt veega patta ja lasti seda auru lapsele (laps oli vastavalt lina sees).

ERA II 170, 695/6 (16b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tammekoore veega mähised on hääd näärmepaistetuse (näiteks kahepoolsete) vastu.

RKM II 136, 185 (b) < Simuna khk., Rakke (1961)
Kahepoolsed. Võetud pahema jala sukk, sellesse tulist tuhka ehk tuliseid kaeru, see mässitud kaela ümber.

EFA I 101, 178 (2) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Aedesalvei - sellest tehtud teega olen lapsena kuristanud kurku ja sellega olen nooruses ravinud kahepoolseid. Olen kuulnud selle tee puhastavast toimest maksa- ja neeruhaiguste korral. Tean, et noored naised on seda keedist kasutanud kerge emakaverejooksu vastu. (Teave kuuldud Raplast 1930.-40. aastail.)

H II 20, 539 (9) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Kahepoolsed. Hoitakse suka sees palavat tuhka ehk katusesammlid ümmer kurgu.

EFA I 102, 196 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Tokkroos.
Kurgupõletiku, kaelahaiguste, kurgumandlite pundumise korral.

RKM II 219, 40 (8) < Tori khk., Sindi l. (1966)
Kahepoolsete ehk kurgumandlite põletiku puhul võeti õlgkatuselt sammalt ja aeti pannil palavaks. Tuline sammal pandi kahe riide vahele ja seoti kaela ümber.