Haiguste märksõnad
Luusööja
Luusööja (KJn) - luuüdipõletik (osteomyelitis - J.Ruubel) (Vilbaste 1993: 87).
Sööja, sööjahaigus (haigus sööb luud-kondid kõik ära - Kuu Leesi) - luu ja luuüdi põletik (osteomyelitis - J.Ruubel) (Vilbaste 1993: 93).
Vaata ka: luuhaigused.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- kaer
- kuisavits
- kumeli(d)
- kummel
- kuusk
- lambanisa
- maavitsad
- raudrohi
- sibul
- tubakas
- hüljehein
- sööja rohi
- linnutatar
- heinapebred
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
ERA II 42, 187 (15) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Luusööja. Kaeravartemähised ja heinapebremähised - hästi tulised, ja piale selle kumel ja lambanisa.
Vilbaste, TN 1, 604b < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1931)
Heinapebre mähised pannasse luusööja peale ning põrutatud kohale.
H II 58, 206 (11) < Jüri khk. (1896)
Kui sõrm ehk muu liige kangeste valutab ja karta on, et sööje sisse lööb, siis tubakaleht märjaks kasta ja sinna ümber panna, siis sööja ei saa sisse lüüa. On aga sööja aega saand juba sisse minna, siis tõrva ja lehelise sees keeta, see võtab suurema valu ära.
RKM II 257, 419f < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Gangreeni vastu on linnutatra tee ja ka veresoonte lupjamise vastu. Linnutatar kasvab liivases maas, ka õue peal. Minu koduõue peal kasvab. Mul on seda ka korjatud. Vanasti nimetati gangreeni sööjaks. Öeldi: „Sööjas on varbas.“ See on minu vanaisa tarkus.
H II 15, 116 (32) < Kuusalu khk. (1891)
Sööja vastu pidada hea rohi olema sibulaid ja heinapebri keeta, seda sööja peal pidada. Ka olla jooksjasavi, nagu seda mere äärest leida on, hea rohi peal pidada.
H II 34, 770 (7) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Kuesevitsad, maavitsad - sööja vastu. Tehakse puruks ja pandakse keema, on magus just kui lakritsa; neid marju ei pia tohtima süia, ei tea, mis neil sies on. (Nigulas)
H II 34, 770 (9) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Hülgeheinad (Kuusalus?) sööja ja iseäranis "ülesööja" vastu. Kui jalad hülgerasvaga voietud sussi sies valutama hakkand, siis hülgeheindega hautada või selle veega pesta; lehed ja kõik on hääd.
E 3899 (39) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. (1893) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sööja rohi (Euphorbia helioscopia). Kui sööja inimesel selja sees ehk ka mujal on, siis tuleb sööjarohtu iga hommiku korjata, üheksama hommiku jagu kokku panna ja ära keeta. Pärast tuleb see ärakeedetud vedelik sööja kohale peale võida. Enne võidumist tuleb aga sõrmega haige koha pääle seitse viienurgalist risti tõmmata. Küll sööja sedamaid kaduma saab.
RKM II 283, 227 < Simuna khk., Käru k. (s. Kivi), s. 1900 (1971)
Mul oli luupõletik sõrmes. Sõrm mädanes. Ma võtsin kuusetõrva, vaha ja magedat searasva, kõiki võrdselt, keetsin ära ja sellega ravisin oma sõrme ära. Teine sõrm hakkas ka valutama. Tegin kummeliteed, panin kompressi haige sõrme peale ja valu võttis ära.
RKM II 460, 10 (21) < Tomski obl., Kaseküla k. < Tomski obl., Lillengofi k. (1993)
Minu vennatütar siin on haige. Kondiüdi jalas mädaneb. Verekosutuse jaoks on raudrohi ka. Aitab ka kondivalu vastu.