Haiguste märksõnad

Hõõrdumine

Vaata ka: haudumine, vill.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

RKM II 53, 501 (3) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Hõõrdumise puhul kasutati vägiheina.

RKM II 72, 122 (3) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Partsilumbi t. (1959)
Hõõrdumiste puhul pandi vägiheinalehed peale.

RKM II 159, 173 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Jalg hõõrdunud.
Seoti teelehed ümber jalgade. Hästi mõjub.

RKM II 160, 18 (38) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Villirakk. Hernepuru pandi peale. Suus näriti herned katki. See oli esimene villirohi. Toored herned ja küpse sibul näriti peeneks ja pandi peale. Suulima läheb ka sisse.

RKM II 395, 176 (10) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Ja kui jala katki hõõrud, siis [vanaema] võttis raudrohu lehe, hõõrus katki ja pani peale.

RKM II 415, 28 < Simuna khk. (1989)
Teelehte tunneb või peaks tundma iga inimene, iseasi on tunda teelehe raviomadusi.
On saabas või king hõõrunud raku jalga, ravivad teelehed, kui panna neid kingadesse. Parandavad vanugi haavandeid, isegi pahaloomulisi. Puruks hõõrutud värsked teelehed ravivad herilasetorkeid, marutõbise koera puremisi, ussihammustusi.

RKM II 441, 574/5 (2) < Pärnu l. < Põltsamaa khk. < Saaremaa (1990)
Oma juttu alustas ta nii-öelda rahvameditsiinist. Esiteks korjas ta tee äärest paar vereurmarohtu ja seletas, kuidas nendest tuleb mahl välja pigistada, see pudelisse panna ja vajaduse korral seda nahale määrida. Pidi aitama kõiksuguste hõõrdumiste, põletuste ja muude nahahädade korral.

RKM II 445, 36 (22) < Torma khk., Avinurme al. < Torma khk., Lepiksaare k. (1991)
Teelehte pandi kohe peale, kui katki oli jala hõõrunud. Teeleht kiskus kohe välja põletiku.

RKM II 445, 36 (23) < Torma khk., Avinurme al. < Torma khk., Lepiksaare k. (1991)
Sibulat küpsetati paise peale ja pandi soojalt, et enam ei põletanud, kui saabas hõõrus või oli käsi katki või jalg.

KKI 69, 387/9 (50a) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
Taimedega arstimine.
Harilikke maataimi tunnen: kummel, rauarohi, /---/ üleüheksmaõieline (sellest nad keedavad pealtmäärimise rohtu, kui on kuskilt hõõrund).

KKI 69, 387/9 (50c) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.]
Minu ema keetis linnuvaha, kuusetõrva ja rasva (võid - embakumba) ja midagi oli veel, ei mäleta, mis - sie salv oli tõesti hea, kui oli hõõrund katki või käsi lõhenend.

Vilbaste, TN 7, 518 (29a) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Kadakas. Kadakakoored tarvitatakse värvaineks. Kadakarasv parandab haavu ja hõõrund kohti.

Vilbaste, TN 9, 543 (24) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Vaik: kui saapad hõõrunud jalga ja peab edasi käima, panna puhast vaiku haavale veevillile ja kinni siduda. Kaitseb, parandab, nii et kergem käia.

H III 13, 657 (6) < Halliste khk. (1893)
Kui kusagilt ära valusaks hõerutud on, siis tuleb sinna suuri teelehti hoida, kui terveks teha tahetakse.

H III 19, 326 (6) < Halliste khk., Kaarli k. (1894)
Kui kusagilt ära valusaks hõerutud on, siis tuleb seal kohal suuri teelehti hoida.

E 3896 (25) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. (1893) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kusagilt ära valusaks hõerutud on, siis tuleb sinna suuri teelehti, mis aiade ääres kasvavad, pääle panna.