Haiguste märksõnad
Vereköhimine
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus sümptomina toodud vereköhimine.
Vereköhimiseks nimetati sümptomit, kus köhimisel eritus hingamisteedest koos rögaga veri.
Vereköhimist peeti tavaliselt haiguse viimaseks staadiumiks (tavaliselt tuberkuloos, aga võis olla tegemist ka mõne muu kopsuhaigusega).
Vaata ka: kopsuhaigused, tiisikus.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- hiirekõrv
- luuvaluhein
- paiseleht
- põldosi
- raudnõges
- raudrohi
- sirel
- tamm
- vaarikas
- kivisammal
- Uued asualad
- ürt-punanupp
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
Vilbaste, TN 7, 172 (26) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Kivisammal - kes verd sülgab, keedetakse teed ja tarvitatakse selle vastu.
Vilbaste, TN 7, 172 (19) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Raudnõges - keedetakse teed ja tarvitatakse siis, kui rinnust verd välja ajab.
Vilbaste, TN 7, 608 (10) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Põldosja teed tehti südamehaiguse vastu, ehk kui inimene verd sülitab. Tehti nagu eelminegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].
RKM I 9, 381 (11) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Luuvaluheina tee (hiirekõrv). 12 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas on veresülitamise, kopsuverejooksu, maost verejooksu, rohke kuupuhastuse, keha- ja kõhuvalude, põrnapõletiku, kollatõve ja põiekivihaiguste vastu.
RKM I 18, 97/8c < Iisaku khk., Iisaku al. (1984)
[tiisikus] Ka pruukisivad vaarikavarre, raudrohu, paiselehe ja sireliõie teed. Raudrohu teed tegivad siis, kui juba verd sülitasivad. Oli siis miski köha, kas kinnine vai lahtine, külmetuse köha, rögisemise köha, hingematmise köha vai hobuseköha, ikka need teed ja terpentiiniga rinda ja kõri määrida ja siis pliiti paistel soendasivad. Enne, kui apteekri ei old, sai terpentiini ja niisikesi rohtusid õpetaja Intlemani proua käest. Ikka raha eest, kudas siis muidu.
RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.
ERA II 170, 695/6 (16c) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tammekoore tee mõjub südant tervendavalt ja tugevaks tegevalt ning verejooksu vaigistavalt, seepärast tarvitatakse soolte- ja maoverejooksu, vereköhimise ja -oksendamise, kõhulahtisuse ja soetõve puhul.
EFA I 101, 190 (46) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Ürt-punanupp (Sanguisorba officinalis) - kasvab aruniitudel, võsastikes ja mujal, hakkab silma kõrgele tõusva nutiga. Droogiks juurikatükid. Keedis tõkestab verejooksu, kõhulahtisuse, vereköhimise ja -jooksud emakast ja muud. (Teave oma emalt 1930.-40 aastail Raplast.)