Haiguste märksõnad

Ussiviga

Siia märksõna alla on koondatud tekstid, kus ravitavat lastehaigust on nimetatud ussitõbi, ussiviga, hussiviga, siutõbi, sivvutõbi.

Ussiehmatus; ussihaigus (Kuu); ussitõbi (Sim); ussiviga [laps, kellel ussiviga, keerutavat pead, pööritavat silmi, limpsavat keelt jne. - Kuu); wenn dem Kinde Zunge und Augen zittern (angeblich, weil sich die schwangere Mutter an einer Schlange versehen hat) - Wied., 1869, veerg 1499] - tantstõbi (chorea). (Vilbaste 1993: 94)

Türiku Lienu arstis ussiviga minu lastel nii, et võttis saaduveu köie, pani kolme rõnga, nii et köie ots jäi väljapuale nagu ussi pia. Pani köie siis pesuvanni serva äärimüeda, lapse pani keskele ja pesi puhtast. Pääle pesu lasi lapse kolm kõrda köierõngast läbi, võttis ussipuu ja vajutas sellega lapsele jala alla, pihupesa ja nava pääle. ERA II 166, 259/60 (75) < Jõhvi khk. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937)
Ussiviga toherdeti ussinahaga ja ussipuuga. Võttada ussipuu ja segada vannis vie sies üheksa kõrda ringi. Sene puuga vajutata lapsele navaku kõhta, südämä pääle ja kõri alle. Ninda üheksa kõrda. Siis seljapuale ristluie pääle, kesk keha ja kaela pääle. Ninda saabki tervest. Ühekõrra õlima mõisas heinamaal. Mehed leidasivad ussi ja viskasivad vieauku. Kustpualt uss tahtas lagedale tulla, säält jällä lüketi tagasi. Mullika Ann lükkes nindasamate ja ise õli raske. Laps tuli lagedale ja õli ussihaiguses. Jua kuuetõistkümme aastane, kole suure piaga ja jõi pali vett, ühtelugu jõi. Enesel pia paistas läbi. Ussivia vasta õleks hia kolme sõrmega andada lapsele seda pesuvett suhu kolm kõrda, kus ussipuu on sies õld. ERA II 166, 129/30 (49) < Jõhvi khk. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937)

Vaata ka: .

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 3, 512 (19) < Põltsamaa khk., Kaavere k. (1892)
Kui laps haige on ja silmi pööritab, siis ööldakse ussiviga olema. Võetase kolm tapuveati, nii pikad kui nad kasnud on, pannase veeriista vastapääva keerdu, valatase vesi peale. Nüid pestakse haiged last sealt pealt.

H III 29, 655/6 (11) < Rõuge khk. (1901)
Siutõbi ja tema arstimine.
See on veikeste laste tõbi, aga harva suurte juures leida; lapsel on kõverad silmad (kosoglavie). Olla sellest tulnud, et ema on ennast ehmatanud "siu üle" (ussist). Arstitakse veel tänapäevani nii: Võetakse laps, kellel siutõbi silmades, ja pannakse põhjapoolse ukse (läve) alla maha (see on ükskõik, kas toa, lauda ehk aida uks, kui ta ennegi põhja pool on). Pärast võetakse vana kurjategija siug kas elavald või "ära rehit". Siis "rehitäs" last sellega kolm korda. Nii tehakse seda kunsti kolm vanakuu neljapäiva. Kui on nõnda tehtud, siis on tõbi läinud.
Tõine arstimise kombe on nii: Laps pannakse senna kohta maha, kus neli teeharu kokku tulevad, võib ka neli külatänava haru olla. Siis võetakse pihlapuust vitsad ja pekstakse jälle kolm vanakuu neljapäiva, sääljuures sõnutakse veel salasõnu, mida ma ei ole hästi kuulnud. Siis on tõbi jälle kadunud.

H I 6, 248 (1) < Vastseliina khk. (1894)
I. Siutõbest ja arstimisest. Om latsel siutõbi, sis värises täl pää ja pilisese silma' kui siul. Seda tõpe tulep arsti sel viisil: a) mõse last läbi paja kolm neläpäiva õdangut, sis kaop tõbi mant; b) ehk lase piibusavvu, enne ristmist om see rutuline rohi; c) ehk pane tubakuleht ristmise ajas rõivaste sisse - see avitap; d) kuivata latse mähkmit siu rehki kepi vai malga pääl - see avitap ka mõnikõrd; e) ehk sauda siu keega last, saap ka abi.

H II 62, 347/8 (2) < Vastseliina khk. (1899)
Siutõbi, minkast ütski lats ilma ei jäävat, sest tima kandmise aigu johus iks, kas emä vai ka esa siugu nägema, millest hädä tulep. Kui vanemba ka siugu ei näe, sis võip kuri inemine näide latsele vika tetä, kui ta rehitu siu kohegi puuossa külge ripuma pand, nink sis ummi kurje soovisid sõnuma nakas. Ka sis saap nuur ilmakodanik siutõbe, mis timä väikeisi silmäkeisi pahelde pöörap, keeleotsakest vällä toukap nink suurembas saijeh ka latse pääd väristäp ja vaputap. Arstimise omma siih mitmesugutse: pandas rehitu siug vii sisse, mõstas "siu päält" last, ehk sautedas teda siu kiiga ja tubakuga, vai pestas last selle kepiga, minda siugu om rehitu jne. Abi saavat ütele ütest, tõõsele tõõsest arstimise kombest.

H III 9, 170 (17) < Laiuse khk., Tähkvere k. (1888)
Kui veike laps suuga ahmib, ennast väänab ja vintsleb, siis arvatasse seda viga sellest tulnud õlema, et naene ussi on nähnud, ehk et uss teda nähnud, ja tehasse järgmist abi: 1) Püitasse madu kinni, kuivatatasse ära ja pannasse vee sisse, millega last pestasse. Kui aga ussi ei piaks suada õlema, siis 2) pannasse niinekera vette ja pestasse selle pialt, ehk 3) mähitasse last paju- või ka lõhmusniinega kinni.

ERA II 193, 461 (23.22) < Põltsamaa khk., Kuritsa v., Kaavere as. (1938)
Ussivea - pöörlevate silmade - puhul pesti last niinekerade vee leotisega 3 neljapäeva õhtut ja vastav viga kadus kohe.

ERA II 166, 292 (91) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. (1937)
/Ussitõbi/ Ehk võta humalavarsi ja pane vannivie sisse.

ERA II 166, 259/60 (75) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1937)
Türiku Lienu arstis ussiviga minu lastel nii, et võttis saaduveu köie, pani kolme rõnga, nii et köie ots jäi väljapuale nagu ussi pia. Pani köie siis pesuvanni serva äärimüeda, lapse pani keskele ja pesi puhtast. Pääle pesu lasi lapse kolm kõrda köierõngast läbi, võttis ussipuu ja vajutas sellega lapsele jala alla, pihupesa ja nava pääle.

ERA II 166, 129/30 (49) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ussiviga toherdeti ussinahaga ja ussipuuga. Võttada ussipuu ja segada vannis vie sies üheksa kõrda ringi. Sene puuga vajutata lapsele navaku kõhta, südämä pääle ja kõri alle. Ninda üheksa kõrda. Siis seljapuale ristluie pääle, kesk keha ja kaela pääle. Ninda saabki tervest. Ühekõrra õlima mõisas heinamaal. Mehed leidasivad ussi ja viskasivad vieauku. Kustpualt uss tahtas lagedale tulla, säält jällä lüketi tagasi. Mullika Ann lükkes nindasamate ja ise õli raske. Laps tuli lagedale ja õli ussihaiguses. Jua kuuetõistkümme aastane, kole suure piaga ja jõi pali vett, ühtelugu jõi. Enesel pia paistas läbi. Ussivia vasta õleks hia kolme sõrmega andada lapsele seda pesuvett suhu kolm kõrda, kus ussipuu on sies õld.

E 80574 (1a) < Vastseliina khk., Orava v. < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1932)
Siis tarvitati veel nn. "sivvutõve" (ussitõve) vastu (haiguse tunnusmärgid: laps pööritab silmi ja liigutab suud öösel) järgmist vahendit: Otsiti üks ussikest ja tubakaleht, sellega suitsetati lapse silmi, mille järele silmad olevat terveks saanud.

Vilbaste, TN 7, 259 (32) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Hernevarred olid ussihaiguse vastu. Ussihaigus arvati siis olema, kui väike laps ringutama ja pääd pööritama hakkas, keelt suust välja ajas ja suhises nagu uss. Siis arstiti järgmiselt: laps viidi sauna ja poetati hernevartest läbi, arstimine aitas kohe. Ka tarvitati tapuvarsi ussihaiguse vastu. Ka nendega toimiti nii nagu hernevartegagi. Ussihaiguse vastu olid ka veel seesama puu, millega ussi suvel oli maha löödud. Sellega aga toimiti teistmoodi kui herne- ja tapuvartega. Millega uss oli maha löödud, pandi kerisele ja visati vett puu peale ning viheldi last. Ka tarvitati ussihaiguse vastu koormaköisi. Laps poetati koormaköie lenkidest läbi ja viheldi last.

RKM II 207, 375 (40) < Nõo khk., Vastse-Kuuste v., Vissi k. < Võnnu khk., Kurista k. (1959)
"Ussiviga".
Ussiviga esines lastel, kes pildusid silmi üle pea. Kuivatati lõokannuse ("vaivajalille") mugulaid, hõõruti need pulbriks ja anti sisse.

ERA II 193, 456 (23.7) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Umbusi k. (1938)
Ussimaterdamine. Kui isa naise rase olles materdab ussi, siis laps saab rahutu ja vintsklev nagu materdatav uss. (s.o raseduse I poolel, II poolel ei mõju). Ravim: vastsündinud lapsele tapuväätidega kaelale vajutamine aitab kohe. See humalateravim on tõestisündinud lugu.

ERM 26, 19/20 (8) < Vastseliina khk. (?)
Siutõbi. Laps vahib silmega ühte lugu ülesse, ajab keelt suust välja, kisub silmad magades valla, hingerdab kehaga ja ei püsi paigal. Kui tõbi ei arstita, siis jääb ta ka täiskasvanutu külge. Tõbi tuleb sellest, et ema raskejalgne olles on ussi näinud ja pelganud.
Arstimine. Kolmel vana kuu neljapaeval. Üks läheb ukse taha välja ja teine võtab pihlakamalga ja pliksab sellega vastu maad.
Küsitakse: “Mis sa teed teol?” Vastus: “Siugu rehin.” “Rehi, nii kui rehitus saab.”
Küsitakse ka: “Mis sa seal rehid nuiaga?”
Seda arstimist võib veel tänapäeval näha.

ERA II 166, 291/2 (89 ja 90) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui käimapial naine nääb ussi, siis lapsel jääb ussiviga külge. Rohitseti nii, et köis tõmmati ümber kerise, pomisesivad vie piale ja vihtlesivad.

H II 1, 678 (47) < Jõhvi khk., Toila k. (1888)
Ussiviga. Laps pöörab pead, keerutab silmi ning kangutab tervet keha. Selle vastu loodeti abi järgmiselt saada. Metsast tuodi kaks ussi materdamise puud. Üks pandi sauna ahju puude pääle ja põletadi ära. Kui ahi küdenenud oli, siis pandi teine puu ja üks juba tarvitatud köis kereselle ja visati nende pääle leinu (leili) ja hakati last vihtlema.

H II 53, 545 (840) < Simuna khk. (1895)
Üheksat seltsi lehtpuust viht teha ja sellega last vihelda on kõige parem abi ussitõve vastu.

EKS c, 52 (5) < Vaivara khk., Kutterküla k. (1888)
Ussiviga on lapsel siis, kui ta pääd pöörab ja väänab ja silmi keerutab. Seda viga arstiti järgmisel viisil: metsast toodi kaks ussipuud, kellega ussi tapetud. Üks pandi ahju tulle ja põletati ära. Kui ahi küdenud, siis pandi teine ussipuu ja üks köis keresele ja visati nende pääle leinu. Selle leinu sees viheldi siis last, misläbi viga paraneda.

ERA II 189, 350 (66) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. (1938)
Kui lapsel ussiviga oli, siis toodi metsast see kepp, millega ussi oli tapetud ja torgati sellega magavat last kolm korda, iga kord laps tõmbas, siis ussiviga kadus lapse juurest ära.

H II 54, 206 (23) < Kuusalu khk. (1895)
Kui laps kangutab ja silmad iseäralikult vilguvad, siis on see ussi viga, ja see kaub kui puu (kepp) millega uss maha löödud, keriselle pandakse ja seal leilis laps viheldakse.

ERA II 27, 158/9 (15) < Nissi khk., Riisipere v., Viisu k., Rehesauna t. (1930)
Ussiviga. Kui inimene näeb ussi, kui ema kannab, siis lapsele jääb ussiviga külge. Laps vilgutab silmi, keel käib välla sedasi. Siis tuuakse metsast ussitapmisepuu, võetakse 3 kildu ja suitsetatakse sellega last. Kui see veel ei aita, siis rebitakse puu lõhki ja laps pistetakse kolm korda sealt läbi.

ERA II 260, 430 (59) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Ussiviga. See kui laps jälle sedasi keelt nilpab. Selle puu küljest millega ussi tapetud on leigatakse laastusi ja suitsetasse sellega lapse riideid jälle nõnda, et ep lähe lapse palge peele.

ERA II 126, 556 (32) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. (1936)
Rahvapärane arstimine.
Ku lat´s oll siutõven, silmä käisi nigu siul, sis ol´l võimalik tuud hätä noorelt ravitseda. Latsõ suitõpe arstiti nii: panti lat´s rõiva pääle istma maja põhjanuka poole. Sis lätsi katõkeisi naisterahva ja latse imä kah, egäl oll kolm pihlapuuossa kätte lõigatu, latse manu. Egäüt´s piiras kolm kõrd latse ümbre. Ku üts tõmmas pihlapuu ossaga ümbre latse, sis tõne küsse: "Mis sa piirat?" "Piira, nigu piiratus saa," vastut edimäne. Nii tetti sis ütesä kõrda, kiä piiras, tuu käest iks jäll' küsti. Nii rehiti kolm vanakuu neläpäiva, sis saiva latse silmä terves.

RKM II 207, 368/9 (24) < Võnnu khk., Rasina (1959)
"Ussiviga".
"Ussiviga" esines imikuil, kuid arstimata jäänud juhtudel ka täiskasvanutel. See avaldus silmaterade värisemises, silmade kobavas vaates, sagedas keelega limpsimises ja ussitaolistes väänlevates liigutustes. "Ussivea" põhjus arvati peituvat selles, et rase naine või isegi ta mees sel perioodil oli ussi nägemisest ehmatanud; sel juhul tekkis "ussiviga" nende lapsel. Ussiveaga laps viidi sauna, kus teda pesti vannis veega, millesse oli eelnevalt pandud ussipea ja vett segatud ussitapmise malgaga.

ERA II 254, 451/2 (35) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Heistesoo k., Laasma t. (1939)
Kui lapsel oli ussiviga, siis pesti ussi pealt teda. Kui ussi põlnd käepärast, siis toodi see matar metsast, millega olid ussi maha löönd ja pandi see lapse pesuvee sisse.

ERA II 166, 21/2 (65) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. (1937)
Kui lapsel on ussiaigus, siis menna ussipuud (-puu, millega ussi tapetud) õtsima ja panna sie lapse pesu-vette.

ERA II 166, 314/5 (49) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Võrnu k. (1937)
Kui lapsel on viltu silm, siis ussiviga. Kandmise ajal ema ussi nähend. Kui ussi tapad, pane nied puud püsti ja kui last akkad pesema, pane ussipuu vanni pesuvette. Pese selle viega ja anna lapsele tilkasi sisse ka siis ussiviga paraneb.

ALS 3, 50/1 < Kadrina khk., Undla v., Tokolopi k. (1931)
„Ussi-viga“ - kui laps selili kätkis lamades (magades) vaatab silmadega ülespidi (otsaesise poole, pää-laepoole). Selle arstimiseks otsiti üks kepp või pulk, millega uss tapetud oli. Suitsetai keppi ja lasti suitsu lapsele pääle. „Ussi-viga“ oli tulnud sellest, et lapse ema kandmise ajal oli ussi näinud. Kui laps ringutas, pidi olema „koeraviga“, sest ema kandmise ajal oli käinud ringutavat koera. Suitsetati (ükskõik missuguse koera) karvu ja lasti lapsele pääle.

ERA II 201, 106 (70) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Kui väike laps vingerdas ussi moodi ja keelt suust välja ajas siis oli see „ussiviga“. siis suitsetati last ussi mahalöömise kaika laastudega.