• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Rahvapärased taimenimetused

Ussipuu

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

• nahahaigused
• nahakoi
• ussiviga

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

• harilik näsiniin Daphne mezereum
• harilik paakspuu Frangula alnus
• harilik türnpuu Rhamnus catharticus

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 113, 598/9 (70) < Saarde khk. (1933)
Ussipuu arstirohuna. Enne kui läbi vaatame, kuida maarahva arstid või külatohtrid ussipuud arstirohuna tarvitavad, otsime ussipuu ülesse, et sellega lähemalt tutvuneda. Ussipuu kasvab põesana ja üksiku varrena kivide vahel ja ahervarrede ümbruses. Lehed pikergused roheles-sinese värviga mis iseäranis sellepärast just silma paistab. Õied veikesed, kollased. Marjad on punased ja pikergused. Ussipuud vaadatakse nagu põlastusega.
Ussipuu keedisega arstitakse igasuguseid kõõmahaigusi, mis tekkinud kätele või mujale ihu pääle. Arstitakse ussipuu keedisega ka pää-kõõmendust. Mõned vanad inimesed teavad tõendada, et ussipuu vedelik olla hää arstiroht salakoi kaotamiseks. Haigusi määritakse või võietakse kolm neljapäeva õhtud järgimööda. Mõned vanad inimesed ütlevad, et siis aitavat ussipuu vedelikuga haiget kohta määrimine kõige enam, kui kuu kahanema hakkavat.

ERA II 166, 259/60 (75) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1937)
Türiku Lienu arstis ussiviga minu lastel nii, et võttis saaduveu köie, pani kolme rõnga, nii et köie ots jäi väljapuale nagu ussi pia. Pani köie siis pesuvanni serva äärimüeda, lapse pani keskele ja pesi puhtast. Pääle pesu lasi lapse kolm kõrda köierõngast läbi, võttis ussipuu ja vajutas sellega lapsele jala alla, pihupesa ja nava pääle.

ERA II 166, 129/30 (49) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ussiviga toherdeti ussinahaga ja ussipuuga. Võttada ussipuu ja segada vannis vie sies üheksa kõrda ringi. Sene puuga vajutata lapsele navaku kõhta, südämä pääle ja kõri alle. Ninda üheksa kõrda. Siis seljapuale ristluie pääle, kesk keha ja kaela pääle. Ninda saabki tervest. Ühekõrra õlima mõisas heinamaal. Mehed leidasivad ussi ja viskasivad vieauku. Kustpualt uss tahtas lagedale tulla, säält jällä lüketi tagasi. Mullika Ann lükkes nindasamate ja ise õli raske. Laps tuli lagedale ja õli ussihaiguses. Jua kuuetõistkümme aastane, kole suure piaga ja jõi pali vett, ühtelugu jõi. Enesel pia paistas läbi. Ussivia vasta õleks hia kolme sõrmega andada lapsele seda pesuvett suhu kolm kõrda, kus ussipuu on sies õld.