Rahvapärased taimenimetused
Tapud
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik humal Humulus lupulus
- harilik kassitapp Convolvulus arvensis
- põld-konnatatar Fallopia convolvulus
- tara-seatapp Calystegia sepium
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H III 21, 594 (3) < Otepää khk., Palupera k. (1894)
Taputõbi.
Kui laits jalgu ala ei vota, om taputõben. Arstitas: tettäs kolm tapuvarsist rõngast, pandas vii sisse, mõstas sääl vii sisen last, sis saa laits terves.
H II 26, 372 (9) < Suure-Jaani khk. (1889)
Marjad (silmas) pühetakse tapulehega ehk suhkruga ära.
H I 3, 512 (19) < Põltsamaa khk., Kaavere k. (1892)
Kui laps haige on ja silmi pööritab, siis ööldakse ussiviga olema. Võetase kolm tapuveati, nii pikad kui nad kasnud on, pannase veeriista vastapääva keerdu, valatase vesi peale. Nüid pestakse haiged last sealt pealt.
RKM II 280, 398/9 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[liigesevalud?] Käte ja küünarvartele tehti topudest (humalad koos käbide ja varte ning lehtedega) kuuma vee leotist vanniks. Samuti soojendati mitu korda üles. Suil korjati neid tapuaiast talveks valmis. Kuivatati vahest mitu kartulikotti täis. Ilusamad käbid korjati koduõllele, kange humala vee keetmiseks, mis valati enne käärima panekut virrele hulka.
RKM II 280, 404a < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Oli inimene häiritud ja ei saanud magada, pandi padjakotti õlgede asemele humalaid (tapusid) koos varte ja käbidega.
Vilbaste, TN 7, 259 (32) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Hernevarred olid ussihaiguse vastu. Ussihaigus arvati siis olema, kui väike laps ringutama ja pääd pööritama hakkas, keelt suust välja ajas ja suhises nagu uss. Siis arstiti järgmiselt: laps viidi sauna ja poetati hernevartest läbi, arstimine aitas kohe. Ka tarvitati tapuvarsi ussihaiguse vastu. Ka nendega toimiti nii nagu hernevartegagi. Ussihaiguse vastu olid ka veel seesama puu, millega ussi suvel oli maha löödud. Sellega aga toimiti teistmoodi kui herne- ja tapuvartega. Millega uss oli maha löödud, pandi kerisele ja visati vett puu peale ning viheldi last. Ka tarvitati ussihaiguse vastu koormaköisi. Laps poetati koormaköie lenkidest läbi ja viheldi last.
Vilbaste, TN 9, 463 < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. < Lüganuse khk., Aa as. (1965)
Kased - kask. Kase pungi leotati viinas, leotist tarvitati ravimina.
Humal - tapud (“käbisid” kasutati õlle valmistamisel)
Vilbaste, TN 7, 393 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Porsadest tehakse Saaremaal õlut.
Päevalillest tehakse kookisi.
Tapud pannakse õlle sisse.
Jänesekapsast lapsed söövad.
ERA II 141, 263/9 (33a) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v. (Grauberg) < Mari Grauberg, s. 1850 (1936)
Siis jälle, kui lapse kõht lahti, minnasse sauna ja võetasse pangetäis vett ja pann ühes. Vesi kallatasse kerisesse ja pann tuleb alla panna, kus sisse vesi jooseb. Nii tehasse kolm korda. Seda vett antasse siis lapsele juua.
Ükskord nägi jälle vanaema saanas, kui ühed last toherdand. Vist oleva jälle kõht lahti olnd. Tapuväädid olnd pantud pange sisse likku ja siis seda vett kallatud vasaku jala reie piale. Käsi hoitud kanna (jalakanna) all. Peost siis seda vett antud lapsele. Väädiviiga viheldi kah last.