Haiguste märksõnad

Külmakingahaigus

Külmkingaks kutsuti (kurja)vaimu või kodukäijat Saare-, Muhu- ja vähem ka Hiiumaal, kelle jälgedele või rajale sattudes arvati haigeks jäämist. Haiguse sümptomid meenutasid rabandust, äkilist haigust, lendvat.
Külmkingadeks saavad pärast surma kõige suuremad nõiad, kes elus inimestele, loomadele palju kurja teinud on. H III 25, 253 (5) < Valjala khk.
Külmkingast räägiti ka mõnda; see pidi vist kodukäija olema, nende inimeste hinged, kes võllud ja kurja kuntsi pidajad pidid olema. H III 5, 19 (2) < Valjala khk.
Külmkinga eriliseks ja alatasa esinevaks omaduseks on see, et teda kohtav inimene jääb haigeks või sureb koguni ära: "külma kinga kardetakse väga... üldse on ta üks surma ette kuulutaja" (E 42390 < Pöide) /---/ "nad tuua haigust, kui nendega kokku puudutakse", tõendatakse ka Karjas (H IV 2, 280 3c)). (Loorits 1998: 77)
Külmking - pahavaim - kui ta jälgedesse satub, siis jääb hingitumaks. Vatskülast läbi tulla tulnud üks punane koer tulnd kahele naisele järele. Vaadand teine taha (kes ennem vaatas, see jäi vigaseks) - ja kael jäänd pärast vaatamisest kõveraks. See olnud rahva arvamise järgi külmking. Kes on külmking - seda ei teata. Kas on ta mõni moondund nõid või neist olenematu paha vaim - seda ei teata. ERA II 8, 111 < Püha khk. - Mihkel Tooms < Jüri Allik, s. 1849 (1928)
Külmking on tunt, ent täpist seletust ei teata anda, mis ta on olnud. Vanemad inimesed olevat külmkingast küll rääkind, kuid see olnud nii tema lapseeas, et ei tea, missugune see täpselt olnud. Kui inimene teat. viisil järsku haigeks jäi, siis öeldud: "On külmkinga jälgede peele astund." Sarnane haigus lõppes halvatuse või muu selletaolise halva tulemusega. Haigus ilmus järsku ja ilma teatava või täosoleva põhjuseta. Ka äkiseks haiguseks nimetet. ERA II 8, 137/8 < Püha khk. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Külmkingamuhk on niisugune ilma pääta (muhk) kasvaja, koeranaela taoline. Seda peab saama külmkinga jälgedelt ja ka kuri silm võib teise inimesele muhud selga teha. Vanad inimesed õpetasid, siis kui sul niisuke muhk oli, mitu asja. Kästi surnu käega muljuda ehk surnu seebiga pesta (st. seep, millega surnut pestud). Siis pidada ära kaduma. Uuemal ajal arstitakse külmkingamuhku külmkingarohuga, lepalehtedega jne.

Külmkingamuhu puhul toodud metsast ja aiahirtelt sammalt, suitsetades sellega, siis võetud muhust tulnud mäda, samuti ümber seotud lapid, viidud metsa ja pandud puude küljes olevaile kühmele (mitte käsnadele). Hiljem saetud too kühm puult ja surutud taga külmkingamuhku. Sellest pidanud siis abi olema.

Külmkinga rohud kasvavad siniste öiedega, nagu külmkingad oleks olema. (Käokingad kuival maal.)
On ühed arstirohud. Kes külmkinga jälgede sees olla käind, need jäävad hingituks. Neid tuleb arstida külmkinga rohtudega, kui on tunda, et on santide jälgede peal käind. Nemad keetvad nagu ühes aurus, kaasi all. Nendega saab nägu pestud, suitsutatud, juua antud. Sedasi arstisid vanad inimesed need haigused üsna kergesti ära.

"Külmkinga rohud" on kõige haiguste vastu hääd, olgu kas maast saanud, tuulest tulnud ehk halva jälgede pääle sattunud: ka jalgade paistetuse vastu on ta hää, kui seda rohtu keedetakse ja haigele juua antakse.

Läksin kord üle külmkinga jälgede ja jäin pärast haigeks. Olid külmavärinad, tõmbas vere tarretama. Valusid ei olnd, oli muidu üks tuim olemine. Jõin liikveriviina. Arst andas seda. Sain siis veresoojust ja tervis oligi käes. Maas kasvavad külmkinga rohud. Sellega arstitasse. Ma ei tunne ise neid, aga tean, et neid keedetasse ja selle vett juuvasse.

Läksin üle külmkinga jälgede ja jäin haigeks. Vere tõmbas tarretama, kange külm oli, külmavärin kangest. Arst andis liikveri, see andas palavikku, sest saii veresoojust ja hakkasin liikuma. Maas kasvasid külmakingarohud. Mina ei tunne neid, aga neid keedetasse ja seda vett juuasse, kui oled üle külmakinga jälgede käind.

Külmking.
Külmking - vaim, käib mööda maad. Kui külm õhk on inimesele vasta, siis inimene jääb haigeks. Tehakse koeralihaga, võetakse tükk koeraliha ja visatakse tuule sisse ülesse; kuhu läheb, seal teeb haigeks. Selle vasta laiad rohud metsas kasvamas; see rohi parandab inimest. Kellele külmking kõige esiti vasta, see haigeks. Õhtul saadetakse, siis mõjub paremini; ei saa niipea rohtu. Nõiad saadavad külmkinga. Neil on seks omad sõnad, mis nad saates pruugivad.
Kes külmkinga jälgedesse satub, see eksib ära. Ei saa muidu metsast välja, kui pööra riided pahempidi. Siis välja. Üks vanamees eksinud ära. Viis korda ühe puu alla. Iga korra tegi nuaga risti puu peale. Viimaks riided pahempidi. Siis peasnud välja.
Hundid ajavad külmkinga taga. Korra mees metsa, jäänud küüni magama. Korraga kuulnud, üks jooksnud küüne, hundid järele. Keegi ütelnud ülevalt: katsu kippu, kaela murran. Mees võtnud hangu, lükand külmkinga ülevalt alla. Hommiku vaatama, natuke kasetohtu maas. Hundid kadunud kohe selle peale ära.

Kodukäija ehk külmking.
Kodukäijaks ehk külmkingaks kutsutakse kurja inimest, kes pärast surma kodus käib teisi inimesi, kes ta perekonnast elus alles on, vaevamas ja hirmutamas. Niisugune kodukäija ei jätta oma tempusi enne järele, kui kõu ta maha lööb ehk hundid ta ära murdvad või kui keegi teda hõbekuulidega laseb. Liiategi teeb ta teistele võerastele kurja. Kes juhtub üle külmkinga jälgede minema, see jäeb sandi haigusega haigeks, mida ükski arst ega tohter ei paranda. Niisuguse haiguse vastu pruugitakse külmkingarohtusid, mis metsades kasvavad. Tuuakse külmkingarohu õilmid, keedetakse ära ja selle veega pestakse haigeid olevaid liikmeid, kas käsa ehk jalgu, millel külmkingahaigus on. Siis pidada paha tõbi ära kaduma.

Külmkingadeks saavad pärast surma kõige suuremad nõiad, kes elus inimestele ja loomadele palju kurja teinud on. Nõiad ei sure mitte üks kord, vaid kolm korda. Esimene kord surres surevad nad loomuliku surma, siis saavad neist “külmkingad”, kes keha poolest inimeste sarnatsed, aga ühe jalaga ja labajala asemel tagaspidi seisavad ja hanejala moodulist lestjalga kannavad. Teinekord, kui pikne külmkinga lööb, võib ta oma keha muuta ja mitmel viisil ennast näidata, nagu koera, kassi, mullika ja ka mõne metsalooma näul. Kolmandamal korral, kui hunt ta ära murrab, võib ta alles täiesti ära surra.
Külmking, kui ta alles ühe jalaga hüppab, näitab kaugelt, nagu keegi kargaks, keegi inimene ühe jala pääl. Juhtus inimene kogemata külmkinga jälgede pääle, siis jääb ta kohe haigeks ja võib ka surma saada, kui aegsaste selle vastu abi ei otsita. Rohi aga selle vastu on ja seda kutsutakse külmkingarohuks (vaata Vana usk, korjanud J. Evert 220-40 ümber).
Saarlased ei usu sellepärast kunagi hommiku vara välja minna, ilma et nad saapasääri soola täis ei pane, sest sool kaitseda nende usu järele kõige nõiduste vastu.

Kui sul külmkinga aigus oo, päeva oled terve, pole midagid, õhta sinised jurakad ihu peal, oled kange kut puujurakas; külmkinga pee tuntakse Panga mere-äärest, see oo seuke kut mäda puu; seda näritakse rõmps! Rõmps ja suitsetatakse ka. Külmking teeb inimesed aigeks ja rumalaks peest (peast).

Külmking - see on seuke tuul, kui ta ringi käib, maa läheb roheliseks, niisugune rammus õhk on tal, kui ta maapääl tuulutab ringi, siis on nii roheline. Külmkinga jäljed on, kui inime säält üle läheb, jääb haigeks ka. Läheb nõiamoori juure, see vaadab järele ja ütleb: „Sa oled üle külmkinga raja läind.“ Siis ta käsib rohelise rohu puru võtta (mis külmking roheliseks teinud) ja suitsutada, siis ta saab terveks jälle.

Külmking - külmkingi oli oln. Nee eeti siuksed inimesed oln, keda's vööta pörgu vastu; kis nii pailu paha olid maabel tein, et pörgu änam pole vöötud. Sii pidand siis oma pahategude rahviks niikaua mööda maad ümber hulkuma, kui hunt ta kolm korda oli ära murdand ning köu kolm korda surnuks löön. Siis saan oma hulkumisest lahti. Kes üle külmkinga jälgede oli läin, see saan haiguse, mida ükskid tohtri rohi pole parandan. Ihu hakkas haigel paisutama. Siis toodi tarkade kääst vett ning rohtu - see aitas selle haiguse vastu.