Haiguste märksõnad
Song
Kõhuseintes, peamiselt lihastekihis, võivad tekkida mõningail põhjusil teatud lüngad või nõrgemad kohad. Nende lünkade kaudu sopistub välja kõhukelme. See on hernia- ehk songakott, mille sisuks võivad olla sooled, rasvik või ka muud kõhuõõne organid, nagu munasari, ussjätke, põis. (Sumberg 1939: 932).
Saaremaal kutsuti paiguti songa endisel ajal ka põisküüsikuteks (hernia - J.Ruubel) (vt Vilbaste 1993: 90).
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H II 37, 775 (6) < Kose khk., Tuhala k., Nuhja t. (1892)
Kui kellegil sooled kubemes käivad, siis süiakse selle vastu abi lootes toomingamarju kõige tuumedega.
ERA II 285, 58/61 (3g) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Kellel sooled kuppes käivad, saab krooklehe teed juues terveks.
RKM II 160, 183 (42) < Viru-Nigula khk. (1961)
Songad. Kui kõhukelme katki läheb. Joodi krooklehe teed.
RKM II 397, 581/2 (19) < Kambja khk., Tatra k., Ülesoo t. < Ingeri, Leningradi obl., Krasnoselo k. (1985)
Ku lapsel oli song, anneti näsiniine marja kive süüa koos võiga. 9 kivi nädala jooksul, kui ei aidanu, veel 9 kivi. Ka näsiniine koore tee hea songa puhul.
ERA II 31, 335 (88) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. (1930)
Songatõbe vastu aidata see, kui võetakse rukkiorast ja üheksamaa rohu juuri ja neid õllega keedetakse ja juuakse.
E 76411 (8) < Pärnu-Jaagupi khk. (1931)
“Põisküüsikute” arstimine.
Nimetatud haigust arstiti põllul kasvavate raud-konnaosjadega hapendatuna umbses nõus.
ERA II 168, 649 (38b) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Rahvausk nimetab ka seda kidiks, kui imikul on soolikad nabas, ja käseb arstida kidiheinalehtedega.