Haiguste märksõnad
Muljumine
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
RKM II 384, 400 (10c) < Keila khk. (1985)
Veel mäletan, et väiksemale haavale (ka muljutusele) pandi puruksnäritud pajulehti. Suvel oli hüva rohi rohutirtsu sülg, samuti männivaik.
RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.
RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.
Vilbaste, TN 7, 1210 (16) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Aveerina õie tee äralöönute ja silmahaiguse vastu.
ERA II 170, 681/4 (1) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.
RKM II 21, 101 (12) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Naestepuna - olnd vanaste rohuks jooksva aiguse ja liikmevalu vasta. Parandand nikastuse, väänämise- ja pigistusega saadud aigused, kui sellest keedetud vee kompressid pandud. Aavade pesemese tarbis eä rohi. Kõhu rohi.
Vilbaste, TN 7, 790c < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Arnikavett võtta sisse iga kahe tunni pärast kopsutõbes ehk kui inimene kukkumise läbi viga saanud. Värsketele haavadele, muljumises, põletamises ei või paremat abirohtu leida kui selle rohu sahvti, - parem veel, kui seda joodava viinaga võimalik segada, peale panna. Villu värvitakse temaga kollaseks. Viina sisse pandud, teeb ta seda pruun-punaseks.
RKM I 10, 121 (5) < Tartu l. < Kasepää (1969)
Ühel mehel jäi päkk lodja vahele, läks siniseks ja hakkas valutama, arst ütles, et tuleb ära lõigata. Minu vanaema käskis peedilehti tuua, posis ja pani lehed ümber haige päka. Mees jäi magama. Kaks päeva magas, kui ärkas, läks ise vanaema juurde tagasi. Kuidas vanaema seal posis, seda ma ei tea, aga päka tegi terveks.