Haiguste märksõnad
Kooljaluu
Antud märksõna alla on liigitatud tekstid, milles ravitavat haigust on nimetatud kooljaluuks, Lõuna-Eestis paiguti ka kooliluu, kuuliluu.
Kooljaluu on kõva muhk, mis ilmub mõnikord kätele, aga olen näinud ka inimese otsmikul kooljaluud. Olen kuulnud Häädemeestel, et kooljaluu kaduvat ära, kui seda surnu, s.o. koolnu käega vajutada. Pidi aitama ka mingi ümmarguse asjaga, näiteks pudeliga vajutmine või rullimine.
Ise nägin Häädemeestel, kuidas mu kolleeg pidevalt hõõrus kooljaluud oma käel ja see pikapeale väheneski, kuni kadus peaaegu märkamatuks.
Apteegirohtudest soovitati: korduvalt määrida kooljaluud määrida joodiga, see tegevat moodustise pudedaks ja lagunevat naha all laiali.
Mu tuttav keskealine naine sai tööle Pärnu mudaravilasse. Seal tuli tal iga päev segada käega muda – ja mõne aja pärast märkas ta, et käelt oli kooljaluu kadunud. RKM II 385, 122/3 (51) < Häädemeeste khk. - Enda Kallas (1984/5)
Kui kellegil on kooljaluu, siis tuleb vajutada terariistaga ja lugeda meieisapalve tagurpidi, siis kaob ära. ERA II 182, 109 (81) < Laiuse khk. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7)
Vaata ka: muhk.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H III 22, 88/9 (8) < Otepää khk., Palupera k. (1894)
Kuuljaluu arstimine.
Kui kuuljaluu kohegi inemisele om külgi kasunu, sis aetas lepapulgakese kuumas, tollega piiratas ümbre ja vajotadas pääle, sis saa terves.
H IV 4, 387/8 (2) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa k. (1892)
Kes kooljaluud ära tahtis kautada, pidi sel samal nimetatud ajal /= kuuvalgel/ pihlakase pulgaga kolm kord otseti selle pääle vajutama ja pulga ära viskama, et keegi teda enam üles ei leia (aitamise sõnad puuduvad).
KKI 8, 365 (203) < Kuusalu khk., Koitjärve k., Rätsepa t. (s. Kippel), 84 a. (1948)
Üks eit rääkis, et pidi puu küljes üks sõlm kasvama. Kooljapuu pidi kasvama ja sellega pidi kooljaluud arstitama. Kui ma 15-aastane olin, siis ma kuulsin seda.
Vilbaste, TN 7, 517 (10) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k., Kalmuküla (1930)
Kassikäpp. Tarvitatakse arstirohuks kooljahaiguse vastu. Tehakse ka teed. Rahvas kutsub seda kooljavearohuks.
EFA II 47, 17 (7) < Otepää l. < Otepää khk., Kaurutootsi k. (2004)
Ma ei tiia toda ravi, aga kui rasket tüüd tiid, sis käejatk [ranne] ragisi. Aga siin [küünarliigesel] on kooljaluu. Siis ma määrse toda saialillepiiritusega, siis tuu võtse nagu põletiku vähembas.
ERA II 182, 112 (100) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. (= Priidu Tammepuu) < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7)
Kui kooljaluu käe pääl on, siis tuleb toore lepa pulkadega taguda ja seda kooljaluud hammastega närida, siis kaob kooljaluu ära.
ERA II 252, 288/9 (19) < Setumaa, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Kuuljaluu. Kuulja seebiga mõskõ, ei avida, sis tuvva' kuulja havva päält samblet ja noid haigõlõ kotusõlõ pääle panda.