Haiguste märksõnad
Huulte lõhenemine
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse huulte või suu pragunemist või lõhenemist.
Huulte või suu lõhenemist (kui nad niisked on ja tuule kätte jäävad) peeti külmal ajal tavaliseks nähtuseks.
Samas võeti seda naljaga pooleks kui salaja suudlemise märki, eriti noorte inimeste puhul.
Kellel suu katki on, sellest usutakse, et ta - kui poia siis tüdrukule, kui tüdruk, siis poisile - suud on andnud. H II 47, 630/1 (165) < Pärnu -Jakobi - M. Reiman (1893)
Maa ja vee mõjust põhjustatud suu lõhenemise vastu kasutati ka vastavat abinõu.
Enne kraavist joomist tuleb kolm korda kraavi sülitada, siis ei lähe suu katki. E 75099 (89) < Türi - A. Podrjätsik (1931)
Vaata ka: ohatused.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- aaloe
- heinputk
- huulhein
- krooklehed
- kuusk
- lepp
- mokarohi
- taimenimetus tuvastamata
- huulhain
- salvei
- sooummurid
- huulehain
- tagjas
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H I 2, 574 (28) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. (1888)
Huuleheinad. Kellel huuled ühtelugu haiged, vajutagu nendega.
H II 3, 569iii < Setumaa < Vastseliina khk. (1889)
Huulõhain kasus suumätäste pääl, valgõ samblõ seeh, sääl, koh kurõmar'a kasusõ, nuu umma nigu korva, luitsa muudu, veere veidikese karvatsõ, noidõga tõmmatas huuli, ku huulõ haige umma, sis saava terves.
H, R 9, 141 (36) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Huulehain = ?. Rohitas huuli. Kasus suu pääl, like maa pääl. Võietas ja tõmmatas huuli, madala kasvoga. Rötlich Ränder?
H II 29, 432/3 (89) < Tartu-Maarja khk., Kavastu k. (1890)
Mokarohi kasvab suu sihen mätäste pääl, puul tolli pikk. Teda hõõrutasse moka pääle, kui mokad katki lähevä, sii saavat tervest.
H II 32, 942 (13) < Räpina khk., Toolamaa v. (1888)
Huule haikuse vasta näritas koort lepäpuu päält.
H II 49, 398 (16) < Viljandi khk. (1895)
Väga hea rohi lõhkenud ja ülesohatanud mokkadele olla kuusekoor, kui seda puust saadik ära lõigatavat, pealt must jagu kuni mähini ära kaabitavat ja mokkade vahel hoitavat.
EKS c, 33 (4a) < Karula khk., Kaagjärve v. (1891)
Kui huuled on lõhkenud kevadisel ajal ehk muidu katkised, siis on aaloe lilli mahl senna väga parandatav;
EKS c, 44 (7) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v. (1891)
Väga hea rohi lõhkenud ja ülesohatanud mokkadele on kuusekoor, kui seda puust saadik ära lõigatakse, must jagu ära kaabitakse ja mokkade vahel hoitakse.
ERM 151, 85 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Huulehain. Kasvab heinamaal. Kui lehega huuli hõeruda, saavad huuled terveks, kui pragused ja katki.
ERM 84, 1 (7) < Viljandi khk. (1892)
Väga hea rohi lõhkenud ja ülesohatanud mokkadele on kuusekoor, kui seda puust saadik ära lõikatakse, must jagu ära kaabitakse ja mokkade vahel hoitakse.
ERA II 29, 738 (12) < Käina khk., Ühtri k. (1896-1897)
Kui suu katki lööb, siis mulju suulehtega. Kolm korda, ega korra süli vanade pääle ja veta uued jälle.
RKM II 254, 420 (57) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Huulhein. Keegi naisterahvas rääkis, et pidi parandama, kui huuled on katki, aga kuda teda sinna panna, seda ma ka ei tea.
RKM II 380, 40 (97) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Kui suunurgad lõhenevad, saab abi salveileotisest.
Vilbaste, TN 7, 78 (15) < Martna khk., Martna v. (1929)
Pinguicula vulgaris L. (mokarohi). Värsked lehed olevat olnud väga parandavad tuulest pragunenud ja muidu lõhkistele huultele.
Vilbaste, TN 7, 267 (11) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Sooumur pandi siis, kui suunurgad katki läksid, sinna katkise peale.
Vilbaste, TN 7, 454 (5) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
[Nõidusvahendid.]
Krooklehe varrega tõmmata rist huultele peale, siis huuled paranevad.
Vilbaste, TN 7, 456 (5) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Krooklehe varrega tõmmata rist huultele peale, siis huuled paranevad.
Vilbaste, TN 7, 1086 (22a) < Setumaa khk., Obinitsa k. (1932)
Setukeelsed taimede nimed Meremäe vallas Obinitsas.
Drosera rotundifolia L. Huulehain. Kui huuled on katki, võietakse huuleheina lehtedega katkist kohta, sülitatakse kohale, kust taim võetud, ja pannakse ta tagasi kasvama.
Vilbaste, TN 7, 1163 (41) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Huulehain. Drosera rotundifolia L. Karjased arstivad taime lehtedel oleva kleepiva “kastega” omi lõhkenuid huuli, käsa ja “kurejalgu” kevadel.
Vilbaste, TN 7, 1224 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Tagjajuure teega pestakse pakatanud huuli.
RKM II 229, 542 (13) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Ühel naisel olid huuled katki ja keel ja kõri katki, ei saand midagi süüa. Talle õpetati heinputke juure teed meega juua ja ta sai terveks.