Harilik kibuvits Rosa vosogiaca
Leidub Eestis paiguti, sagedamini Lääne- ja Põhja-Eestis. Kasvab männikutes, niitudel, loodudel, kadastikes, parkides ja teede äärtes. Sugukond roosõielised, kuni 2 meetri kõrgune põõsas. Harilikku kibuvitsa pole osatud rahva seas teistest sarnase välimusega kibuvitsa perekonna liikidest eristada ja rahvapärased nimetused käivad üldise perekonna kohta. Vaid kirjanduses on talle kui sagedamini Eestis leviva kibuvitsa perekonna esindajale antud mõnda aega paralleelnimeks orjavits. Botaaniliselt on ta väga varieeruv liik. Eritunnustena saab välja tuua, et harilikul kibuvitsal on lehed pealt rohelised, alt sinakad, paljad ja tuhmid. Lehekesed teravatipulised, liht- kuni mitmelisaagjad. Lehtedel ja vahel ka õieraol ning tupplehtedel varrelised näärmed. Õied heleroosad, ümbritsetud suurte sulgjate kõrglehtedega. Õieraod lühikesed. Õitseb juunis. Tõrsik (koguvili) on valminult punane, kaetud pehme söödava viljalihaga.