Haiguste märksõnad
Verikamm
Verikammiks, verikämmiks või verikrämmiks on Lääne-Eestis ja saartel nimetatud suurt verise mädanikuga vistriku või paiset.
Verikamm on suur paise, kasvaja, punane, ümmargune. - - RKM II 101, 431 (74) < Häädemeeste - Marta Mäesalu (1960).
Verikam või verikram; paise taoline kasujas; ajab sellä peale; teeb valu, pigistades valus. Kergeste ei parane. Kui üks jäeb vähämäs, aeab teene kõrvalt jälle ülesse. Kui lahti pigistäda, tuleb verist mäda vällä ja tilgub pärast kaua aega verist nõret. - - RKM II 21, 434 (4) < Pärnu-Jaagupi - (1950/1)
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H II 20, 538 (3) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Verikamm. Hoiti mageda rasvaga keedetud tangupudru peal kuni puhkes ja paranes.
ERA II 191, 224/5 (55) < Muhu khk., Muhu v., Suuremõisa k., Jaaguda t. (1938)
Verikämm - verine paise, mõnel suur nagu rusikas. Kui puhkeb, ajab verist mäda välja. Ise lõhkeb ja paraneb. Küpsesibulat pandi enne peale, et see peab pehme.
RKM II 21, 434 (4) < Vigala khk., Vigala as. (1950/1951) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Verikam või verikram - paise taolene kasujas, ajab sellä peale, teeb valu, pigistädes valus. Kergeste ei parane. Kui üks jäeb vähämäs, aeab teene kõrvalt jälle ülesse. Kui lahti pigistadä, tuleb verist mädä vällä ja tilgub päräst kaua aega verist nõret. Rohoks tarvitud paiselehti, teelehti, kaalilehti, rõikalehti, hapukoort. Koera lastud lakkuda, et koera suus olle ühessä otho.
RKM II 21, 228 < Pärnu-Jaagupi khk. (s. Sommer), s. 1902 (1950)
Verikamm voi verikrämm: aeab sellä peäle, aab verist mädä vällä, ohad: paiselehed, teelehed, see aitab.
RKM II 101, 431 (74) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Verikamm on suur paise, kasvaja, punane, ümmargune. Nüid arstid lõikavad lõhki, enne hautati, liha panti pääl ja küpse sibul ja rattamääre panti paksult pääl ja mässiti kinni, paar päeva sedaviisi ja on terve. Elimahlased küpsed sibulad pääle, soe hautab. Saunas käid, keresega ahjud on, vaatad sääl ühe kivi ära, kuidas ta just on, siis võtad, pitsitad alumise küllega 3 korda seda aiget kohta, palud omal tervist ja loed „meie isa“ palve ära, sis paned selle kivi just nõnda tagasi selle koha pääl, kus ta enne olli, ja (paise) kaub ära.
RKM II 111, 535 < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Suurele “verikomm” paisele seotud meest ja rukkijahust valmistatud körditaolise salvi plaaster riidelapiga sideme alla, “et paise rutemini ää puhkeks ja mäda välja jookseks.”