Haiguste märksõnad
Alkoholism
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
ERA II 26, 69 (3) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. (1930)
Joodik saab kaines: võta kõost kipe vits, anna nahk kuumas. Vai jälle kuse kurku.
Vilbaste, TN 7, 1056 (24) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Tõriserohu kohta sain huvitava teate Leisi valla Paaste küla elanikult. Kui inimene on väga joobnud, siis tarvitatakse kaineks tegemiseks tõriserohtu. Tõriserohu tee mõjuda kohe kainestavalt.
ERA II 273, 29 (7) < Tallinn l. (1939)
Kärpseseen teeb joobnuks. Kuivata kärpseseen ära ja pane teda mustika- või mõne muu marja keedise sisse. Ja see teeb niisamma joobnuks kui viin.
Vilbaste, TN 9, 515 (51) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Vahend alkoholi lõhna kaotamiseks. Viinameeste hulgas on väga laialt levinud arvamine, et kuivatatud nelkide või toore kartuli närimine kaotab teatavaks ajaks viina lõhna.
RKM II 160, 233 (41) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Joomahullus. Hiirepojad, kellel ei olnud karvu seljas, pandi viina sisse. Ei tohi öelda joodikule. Varsakabjaõied viina sisse panna.
H I 5, 212 (36) < Kaarma khk. < Pöide khk. (1894)
Kes jooma pärast oksendas, see sõi vihalehe ära, mis saunas südame kohal vassakus külges ihu peale oli jäänud.
RKM I 12, 243 (49) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Metspipar, juurikakeedis ajab oksele, antakse joodikutele joobnud olekus.
H III 25, 232 (178) < Valjala khk., Lööne k. (1895)
Kes õllest või viina joomisest vaeva tunneb, ehk oksele hakkab, see söögu see viha leht ära mis saanast tulles ihu külgi on jäänud, siis ei tunne ka enam joomisest vaeva.