Harilik humal Humulus lupulus

Kui vaja ronib humal mööda seina.

Kui vaja ronib humal mööda seina.

Humal kasvab Eestis hajusalt lehtmetsades, veekogude kallastel. Enamasti leidub teda veekogude äärsetes lepikutes, kus ta võib mööda puid väänduda, suunaga paremale, kuni 7 meetri kõrgusele. Kanepiliste sugukonnast, mitmeaastane, kuid vars ise on üheaastane, st et humal kasvatab igal aastal uue varre ning lõpuks on ümber puu keerdunud kuivanud humalavarte kimp. Vars on kandiline või vaoline. Lehed on pikavarrelised, karedad, ülemised lehed ümardunud, alumised 3- või 5-hõlmised, saagja servaga, sarnanevad viinamarjalehega. Humalat kohtab elamute lähedal ja aedade ääres, kuid sinna on ta istutatud dekoratiivtaimena ja koduõues on kergem käbisid korjata nii ravimiseks kui maitseaineks. Dekoratiivhumala sortidel on suured omapärased käbid. Õitseb juulist septembrini. Käbisid kannavad emastaimed. Isasõisik on hõre pööris. Käbide sees on 3 mm pähklike.Korjatakse, kui nad on kollakasrohelised, siis on nende aromaatne lõhn kõige intensiivsem. Kollakasroheline värv ja aromaatne lõhn jääb käbisid korjates ka sõrmede külge.