Rahvapärased taimenimetused
Oblikas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 229, 409/10 (11b) < Rakvere l. (1966/7)
Oblikaid toorelt süüa või paksult keedetud on kõhulahtisuse vastu. Paneb kõhu kinni.
Vilbaste, TN 1, 580 (39), 520 (O3) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Oplikatest [oblikad, ka hapuoplikad] keedetakse söödavat suppi (tärklisega ja suhkruga). Midagi arstlises mõttes sellest kuulnud pole.
Vilbaste, TN 7, 1162 (28) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Hüblik, Käruhublik. Oblikas. Rumex L. R. hydrolapathum Huds? Juurtest keedetakse ekstrakt, mida tarvitatakse kärnarohuks.
Vilbaste, TN 2, 282 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Vanad inimesed tarvitasid enamasti kõiki taimi mingisuguseks otstarbeks, näiteks värvimiseks, toiduks või haiguste arstimiseks. /---/ Samuti tarvitati taimi toiduks. Oblikatest, käokapsastest ja nõgestest keedeti suppi piimaga. Kummelitest ja maasikaõitest tehti teed.
Vilbaste, TN 11, 279 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Apuaina ja jänesekapsaid sõid lapsed kevadel heameelega, et midagi värsket saada, mis kasvavale organismile vajalik. Keedetakse ka oblikasuppi munaga.
Vilbaste, TN 7, 390 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Köömleid - pannakse leiva peale.
Jänesekapsast - söövad lapsed.
Nõgest - tarvitatakse supi keetmisel.
Humalat - tarvitatakse õlle tegemiseks.
Oblikat - söövad lapsed.
Vilbaste, TN 7, 166 < Räpina khk. (1930)
Vanasti ja ka praegu tarvitatakse kirsi, mustasõstra ja tamme lehti kurkide soolamiseks. Noortest ohakatest, oblikatest ja nõgestest keedetakse suppi.
H, R 9, 80 < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Puuduse ajal (nälg)
Süödi ohtjat, hublikit, naate. (Lahtas “kasuse põllu vieri pite, valge häelmi, “kuku”)(Lehtas peenikese, ni hargleig nüt ohtja).
Panti ka käpiliisi sõnajalgo leevä sisse (kuivateti, jahvateti, leivä jakus). Nüüd ei panda.
Vilbaste, TN 10, 501 (3) < Väike-Maarja khk., Assamalla < Jõgeva, Saare v. (1965)
[Metsataimed]
Oblikas - varsoblikas (punakad ripsmed, keedetakse suppi).
Vilbaste, TN 7, 49 (33) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Oblikas. Hapuoblik. Keedeti suppi. Õige sagedane keedis vanal ajal. Keedeti tangudega - piima pääle.
Vilbaste, TN 7, 411 < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Sigur tehakse kohvi.
Köömled pannakse leiva sisse.
Jänesekapsast lapsed söövad.
Nõgestest tehakse suppi.
Malts tehakse suppi.
Oblikad tehakse suppi.
Lustad tehakse õlut.
Murulauk pannakse kaste sisse.
RKM II 17, 214 (45) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Mäesauna t. (1948)
Kui ma üsna veike ollin, olid näljaajad. Siis keedeti oblikavett. Muud süüa põlngi kui jahu kört.
ERA II 279, 175/6 (6) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Pagari as. (1940)
Väljalt ja metsast korjati oblikat kus oli ja tehti suppi. Oblikas raiuti peenest, valati tulist vett pääle, siis ästi õõruda ja väänada, siis tangu natuke ulka, las keevad pehmest ja natuke apu manti ka -, õige ia supp saab. Meie tieme praigagi. Ega ennevanast manti pandud, siis valati või(d) piima ehk muidu rõeska piima peale. Piima õli siis ka vähe. Paar lehma pieti maja pääle, needki õlid lahjad-kondid. Nii kui lauta kinni jäivad, jäi piim ka kinni. Mis nad võisivadki andada: vett ja õlgi anti ette. Suvel, kui õli karjamaa paljas, käisime kaselehti korjamas ja tõime lõunete ajal lehmidele ette. Nüüd süedetakse jõutoitu ja linaseemekookisi, siis on ka aasta läbi igas majas piim, kellel juba paar-kolm lehma laudas.
EFA II 5, 297 (41) < Püha khk., Sepaküla k., Loigu t. < Püha khk., Reeküla k. (s. Oeselg), s. 1924. Näitab õues taimi, millest räägib (1995)
Võilillemett oleme teinud mitu aastat, oblikasuppi oleme teinud.
ERA II 206, 316 (27) < Kuressaare l. (1939)
Taimetoit. Oblika suppi tehti ilma lihata. Värske kapsa lehe supp tehti koos lihaga.