Rahvapärased taimenimetused
Kärnaoblikas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 256, 476 (42) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Toi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Kärnade (sügeliste) vasta on kärnoblikad. Niid liotasse piirituse siis ja pannasse siis haige koha piale.
E 51788 (2) < Paistu khk., Kaarli v., Ridala k. (1921) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kärnaoblika juured (kollane, kasvab järves, jões) peenikeseks teha. Hapu oore ja väävlihappega hapnema panna. Siis selle vedelikuga määrida.
RKM II 414, 203 (67)b < Puhja khk., Uula as. < Puhja khk., Kaimi k., Vanasa t. (1988)
Ma korjasin ainult mõnda. Kärnobliku õisi ja lehti, kui kõht lahti oli.
Vilbaste, TN 11, 434 (2) < Iisaku khk., Liiva k. (1962)
Kodu[kärn]oblikas - hobuseoblikas, loomaoblikas.
Jaa, ema ennemast korjas ja kuivatas obuseoblikaid. Obuseoblika juurikaid. Purustasivad siis peenest ja segasivad püssirohu ja elavhõbedaga ja sellega siis määrisivad. Määrisivad, kui oli kellegil sügelik. Mai tia, kas suvel ka kuivatasivad vai muidu kraapsivad, aga obuseoblikad olivad küll mängus.
Vilbaste, TN 1, 898 (1) < Karksi khk., Nuia alev (1935)
Kärnhein ehk kärnoblik [Rumex crispus]. See siis on rohkem obliku vormi pika lehtega, tõine sort on laia lehtedega. Mõlemate juurtest on tehtud vanasti kärnarohi. Juured tehtud peenikeseks ja pandud hapukoore sekka, õige vähe silmakivi ka ja sellega määritud kärna. (Mitme teade.)
Vilbaste, TN 5, 12 (3n) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Sügeliste vastu tarvitati kärnoblika juure kaabet ja siis segati hapukoorega.