Rahvapärased taimenimetused
Umal
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 29, 91 (2) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Endla k. (1929)
(Vastused küsimustele) Külma tõbe tuleb vähe nüitsel ajal ete, arsti rohuks on tarvitud umala teed. Vanal ajal pandud inimene kütisese (mätaste alla). Kui keegi õikab, ei tohtind kütises inime vastu õigata siis tuli külmtõbi jalle kallale.
Vilbaste, TN 7, 270 (45) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Umalad unepuuduse vastu.
RKM II 75, 195 (5) < Mustjala khk., Vanakubja k., Kaasiku t. (1958)
Ussihammustust arstiti: pandi peale umalid, musti villu, takku, höbesörmusid. Kaevati jalg maa sisse. Sääl tuli kaua olla, ka ööd. Ussihammustuse vastu olevat ka sönad olnd.
Vilbaste, TN 7, 672 (11) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kuusekäbid värvimiseks. Õispuu koored ja umalad keedetakse segamini köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 617 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930) Sisetas Raivo Kalle 2013
Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.
Vilbaste, TN 10, 113/4 < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Kodaveres on taime kui ka vilja nimetus umal. Umalad kasvasid meil heinamaadel lepapõõsaste ümber ja sinna nad jäidki kõige oma viljadega. Koduõlut tehti vanasti meie kandis aruharva. Viimasel ajal siiski sagedamini. Lagedamaa talud tegid linnase kalja, metsanurga talud jõid haput kasemahla ligi jaanipäevani. Tapuaeda ega umala-aeda ei tunta.
Vilbaste, TN 7, 414 < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Köömlid, pandakse leiva ja pudru sisse.
Sigur, tehakse kohvi.
Malts, orja ajal keedeti suppi.
Apuoblik, lapsed söövad.
Umal, tarvitatakse õlle sisse.
Porsad, vanasti pandi õlle sisse ja see täitis umala asset.
Nõges, tehakse suppi.
Vilbaste, TN 11, 338 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1963)
Õlleviha pestakse umalaveega. Isal oli sõrm haige, nõnna mis hirmus. Ja pesi umalaveega ja sai tervest.
Vilbaste, TN 7, 436 (24) < Kullamaa khk. (1930)
Umalad - õlle pruulimiseks.
Vilbaste, TN 7, 443 (a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Umalatest valmistati kalja ja õlut.
Vilbaste, TN 7, 623 (5) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Krambirohi: teeks. Umal: õlle sisse. Villpea vill: vatiks. Herned, uba: supiks, jahuks. Kanep, lina: riideks. Kuusk: jõulupuuks.
ERA II 191, 313 (29) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. (1938)
Õlut tehti vanasti rohkesti, jõuluks ikka 2-3 vakka. Ühest vakast saab 120 toopi õlut. Odralinnased. Umalaid kaks naela vaka jaoks. Porsse pandi ka mõni kamalutäis, kui neid oli. Meski - kui umalaid pole kas mette. Umalaid keedeti äraldi. Mõni tegi seda ka, et valas raba sisse - said seal kividega veel uie keedu /---/.