Rahvapärased taimenimetused
Jooksvarohud
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- hanevits Chamaedaphne calyculata
- hanijalg Potentilla anserina
- harilik harakkuljus Linnaea borealis
- kevadine seahernes Lathyrus vernus
- kuningakübar Moneses uniflora
- nõmm-liivatee Thymus serpyllum
- sootulikas Ranunculus flammula
- südame-emajuur Gentiana cruciata
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 13, 298/9 (5) < Simuna khk., Kissa k. (1929)
Jooksvarohud ehk sassaparillad. Need kasvavad ravas, valged õied ja peenikesed lehed. Keedetakse kõige täiega (juured, lehed ja vars) ja juuakse seda vedelikku. Kui palju võtta, teeb joobnuks ja võib isegi tappa.
ERA II 28, 706 (21) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Kanguristi k., Lassi t. < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Unnukse k. (1930)
Jooksjat arstita: hallid veiked rohud, oiled peal, jooksvarohud.
ERA II 37, 350 (12) < Jõhvi khk., Voka v., Voka as. < Jõhvi khk., Järve v., Kukruse k. (1931)
Jooksva vasta on jooksvarohud, need kasvavad siin kalda pääl. Neid keitada ja juua seda teed, ehk panna piirituse sisse ligunema.
ERA II 141, 102 (38) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Juusja (jooksva) vasta on juusjarohud, neid kiita ja nendega määrida.
ERA II 302, 323 (6) < Tallinn l. < Järva-Jaani khk., Kuksema v. (1942)
Jooksva vastu. Jooksvarohud (kasvavad metsa all), neist tehti vanni ja anti sisse ka.
RKM II 435, 341 (5) < Nissi khk., Turba al. < Hageri khk., Mõnuste-Takka k., Lepiku t. (1990)
Ema korjas jooksvarohtusid.
Vilbaste, TN 1, 493 (3) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Jooksvarohud [? Veronica officinalis]. Teena - jooksvale.
Vilbaste, TN 2, 329 (30) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Nõmmkülast Tammsalu raudtee ääres ühelt rahvaarstilt märkisin järgmist (härra Brokman, 72 aastat vana, ja abikaasalt): jooksvarohud (kirjelduse järgi tundus V. officinalis, seal on kuusikud, vaevalt sääl Linuas), kõrjata rohte, kuivatada ja keeta mitu korda paksemaks vedelikuks kui tee, pruun, kohvitaoline. On ühe puusadest haige vanamehe terveks teinud siin; ka lahtise kõhu teinud terveks kolme päevaga.
Vilbaste, TN 2, 408 (1) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Jooksvarohtude teed juuakse jooksvahaiguse puhul.
Vilbaste, TN 7, 130 (1) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Taimede tarvitamine endisel ajal (praegu).
Meie looduses leidub väga mitmesuguseid taimi, mis võiksid meile palju tulu tuua, kui mõistaksime neid õieti kasutada. Sellest taimede kasutamisest järeldame, et vanad looduserahvad olid meist palju targemad, sest nemad tundsid põhjalikult peaaegu igasuguseid taimi. Ka praeguse aja vanemad inimesed tunnevad veel natuke seda tarkust. Väga palju taimi tarvitati haiguste kõrvaldamiseks. Arstiteaduses valmistatakse ka nüüdki taimedest rohte, kuid teisiti.
Nagu kuulnud olen, ei teadnud vanemad inimesed mitte kõigi haiguste nimesid, vaid nimetasid neid nii, kus tundsid valu olema. Väga kuulsat “jooksva” haigust, mida peaaegu kõik tundsid, arstiti jooksva- ja raudrohtudega. Selleks keedeti neist teed. Tee joodi vihalt ja mitte külmalt. Pärast tee joomist heideti voodi soojade riiete alla ja juba teisel päeval olnud siis paranemist loota.
Vilbaste, TN 7, 263 (25) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Jooksevarohed on jooksva vastu. Neid on kahte liiki. Kasvavad kuusemetsa all. Ühed laiad luha moodi lehtedega, teistel väikesed ümmargused lehed, teine külg roheline, teine hall.
Vilbaste, TN 7, 275 (27) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Jooksvarohed on jooksva vastu.
Vilbaste, TN 7, 451 (16) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Jooksvarohud - jooksvahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 727 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Ka jooksva vastu katsuti taimede kaasabil võidelda. Jooksva vastu tarvitati kahesuguseid taimi: ühed neist olid jooksvarohud ja teised nõgesed. Jooksvarohtusid keedetakse ja pannakse siis haigele kohale, nõgestega aga viheldakse.
ERA II 125, 140 (23) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Kartulivagudes kasvavad jooksvarohud on kassitapu moodi taim. Neid korjati ja tehti kompresse.
ERA II 159, 589 (4b) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. (Grosstein), s.1886 (1937)
Kui loomadel täid peas olid, siis keedeti nõiaoksa vett, pesti sellega loom üle ja täid kohe kadunud nagu väädiga. Samuti keedeti jooksvarohtusi ja seda vett anti sisse ja määriti.