Haiguste märksõnad
Kross
Kross [1) paha iseloomuga kärn - Hlj (crusta; dermatitis); 2) nahahaigus, mis läheb aina laiemaks - Kuu] - mingi ekseem (eczema).
Krossihaigus - skorbuut (scorbutus - Wied., 1869, verg 13). (Vilbaste 1993, lk 85/6).
Vaata ka: kärnad, nahahaigused, ekseem, skorbuut.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
ERA II 62, 502 (1) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Maandi s. < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kuie k. (1933)
Kross - ehmatand ja külmetand. Keel on suus valge ja paks, viimate võtab katki, kui abi vasta ei saa. Krossirohi - kasuvad metsas, põesaste all kasuvad, sambla moodi, kõva nõmme peal kasuvad. Linnumagusad. Lapsel ja vahest vana inimesel koa, enamaste ikka lastel.
ERA II 62, 343/4 (1) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Kõnnu k., Matsi t. (1933)
Kross - suu on valge, lapse keel on valge, laps ei saa imeda; vistred on keele peal ja suus. Võta suhkrut puhta hilbuga, hõeru. Krossirohud kasvavad kadagapõesa alla jüstkui kõrvad. Teinepoolt on rohelised, teiselt poolt hallid. Sukkurt sisse ja keeta.
ERA II 62, 113 (57) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rootsi k., Siimu t. (1933)
Kross - lapse suu on valge. Krossirohtu otsitakse, krossilehed kasvavad metsas.
ERA II 83, 529 (6) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Palivere v. (1932)
Kross.
Kui haigel keel läheb valgeks, siis on see kross. Arstitakse krossilehtedega. 3-4 aastat tagasi oli minu nelja-aastane õetütar tüüfuses ja keel oli valge. Külanaised - targad - seletasid: see on kross ja tõid vist isegi krossilehti. (Krossileht sama taim, mida kirjeldab P. Ariste ÕESi aastaraamatus 1931.)
ERA II 16, 482 (15) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. (1929)
Kross on kurgus. Lapsel keel ja kurk läheb valgeks, ei saa imeda. Maas kasvavad nagu kõrvad, maakõrvad. Keedeti nende vett ja anti lapsele juua.
ERA II 20, 603/4 (36)a < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. (1930)
Kross oli lastehaigus. Lõi lapsele suhu, suu ja mokad läksid katki. Tuli vist tuulest. Lepapuu sütest tehti vett ja pesti sellega. Söega piirati või pandi kross-eli peale.
ERA II 20, 603/4 (36)b < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. (1930)
Hageri Kiisal tarvitatud krossi vasta umbpaise- ehk krossilehti, kui suu oli katki või laps oli ehmatand.