Haiguste märksõnad
Harjased
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud harjasteks, harass või arjasteks.
Harjasteks nimetati imikul esinevaid vistrikke või volte nahal, mis punetasid ja valu tekitasid.
Vähesel lapsel olid arjased ‘mustuse voldid nahal’ - - ERA II 1, 655 (13) < Reigi - P. Ariste (1928)
- - Harjuseks nimetati vistrikkusid, mis ihu pääle üks või teine kord tulevad. Et inimest harjuste eest hoida võetud juba lapse esimesel eluaastal. - - EKnS c, 220 < Tartu - J. Kangro (1912)
Erandjuhtudel võis tegu olla ka vanemal inimesel esinevate harjastega.
Kui lapsel või vanal inimesel olid seljas valged ja mustad vinnid - - E 60463 (33) < Noarootsi - P. Ariste (1924)
Harjaseid peeti tavaliselt “mustuse” märgiks, mille all tavaliselt mõisteti ristiusu traditsioonist pärinevalt seda, kui laps (inimene) on ristimata või muidu roojane.
Kui väikesed lapsed synnivad, siis on nad muidugi natuke roojast võitu rahva arvamise järele. Ristimine peletavat küll seespidiselt kurja vaimu välja kuid välispidiselt hakkavat inimene ikkagi harjaseid kasvatama, nagu siga ja kippuvat vägisi vanapagana taoliseks minema. Et seda eemale hoida, selleks võetakse väikeselt lapselt harjaseid. - - E, Stk 39, 234 (5) < Kihelkonna - M. Tooms (1926)
Sellepärast võeti lastel harjaseid üsna noores eas.
Varsti pärast sündimist oli kombeks harjaseid võtta, mida tehti harilikult pärast lõunat. Harjaste võtmise tagajärjel arvati lastel kõik vistrikud ja nahavead kaduvat, ka kopsud kasvavat siis tugevad. ERA II 193, 419 (18.3) < Põltsamaa khk., Viruvere k. - Jaan Lääts < S. Veske (1938)
Mõnel juhul arvati harjaste tekkimise põhjusena ema tavapäratut käitumist lapse kandmise ajal, või ka mustust kui ebasanitaarsust.
- - kui rase naine lööb musta siga jalaga, saavad lapsel “musta’ hara’zõ”, valget siga lööb, saavad valged jarjased - - ERA II 33, 60 (9) < Lutsi - P. Voolaine (1930/31)
Harjaste võtmist võib pidada ka tulevaste vistrike või villide profülaktikaks, see pidi mõjuma ka hingekeha tegevuse peale, et ei esineks hingeldust ega pisteid (Loit 1975: 232).
Vaata ka: vistrikud.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H I 2, 541 (VIII) < Otepää khk., Neeruti (1888)
Laits viias sanna ja võetas harjassit. Võetas nisupüüdli jahu, õllesepp, sulatedu maarjaeä ja seebi vett, neist tehas taignas, määritas laits taignaga kokku, pandas linane mähi latsele ümbre, edimalt vihutas, perast mõstas ärä, ja laits om puhas.
KKI 70, 49 (6) < Kihelkonna khk., Vedruka k. (1980)
Harjaste võtmine. Lapsele pandi pärmised riided selga ja viidi sauna vihtlema. Nüüd pidi nahk sile tulema.
H III 31, 617 (3) < Tartu l. (1906)
Enne aastavanuseks saamist "vihutakse harjaseid" lapse seest välja. Võetakse rüa ehk nisu püülijahu, tehakse sellest taegnas, pannakse seppa (pärmi) ja maarjajääd juure. Selle seguga määritakse laps üleni kokku, kaetakse riidega kinni ja vihutakse saunaleilis. Sellepääle pidavat harjased välja tulema.
Mõni toimetab seda lihtsamalt: ta tõmbab lapi pääle hästi seepi, paneb ka siia maarjajääd juure ja hõerub sellega last. Ka sellepääle tulevat harjased välja.
Laps saavat harjased, kui raskejalgne naene siga jalaga lööb.
EFA II 17, 372 (22) < Kullamaa khk., Ohmukse k., Põllu-Toriste t. (praegune Ubasalu k.) < Mustjala khk., Mustajala v., Võhma k. (1996)
Harjaseid võeti väikelapsel, siis ei pidanud vinnisid tulema näo peale. Mul ka võeti. Kas nädalane või kui vana see pidi olema. Pärmiga tehti taignasodi ja siis määriti kokku, pärast viheldi.
E 69484 (7) < Ambla khk. (1930)
Harjasevõtmine.
Kui laps juba suuremaks saab, siis tehakse rukkijahukörti ja viiakse laps jälle sauna leili ja määritakse selle kördiga ta üle, siis tulevad lapse ihu seest kui kõige peenema kuuse okkad välja.
Minu küsimise peale, kust need harjased lapse ihu sisse tulevad, tema kostis: "Nagu endisel ajal oli, lapse kandjad naised käisid sigadega segamine. Olivad suurte harjastega sead, siis jäi see viga juba emaihus lapse külge. See harjasevõtmine on küll tõsi, seda olen mina oma silmaga näinud. Aga teised kunstid on kuratlikud."
ERA II 123, 137 (143) < Viljandi khk., Tänassilma v., Loorupi s. (1936)
Arjussed aava ihu pääle, sis laps viiasse sauna, tehasse nisujahu-puder, pärmi pannasse sekka, seda putru pannasse ihu piäle, sis rõõvas piäle ja piäle rõõva vihutasse. Seda tehasse lapsele sis, ku ta alles tillike on, edimatse aasta siis.
ERA II 187, 245 (113) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Harjaseid, õigem arjaseid, võeti nii: laps määriti pärmist ja rugijahust tehtud rokaga ja viheldi siis saunas.
ERA II 187, 258/9 (35) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. (1938)
Lapselt harjaste võtmine. Laps määriti seguga, mis oli tehtud pärmist, nisujahust ja sukrust, kaeti riide või linaga üle ja viheldi siis sauna laudul.
Vilbaste, TN 1, 961 (2) < Kihnu khk. (1942)
Talinjõsu, suinjõsu. Keedega viheldakse lapse „harjasi“.
ERA II 183, 473/4 (31) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. (1938)
Kui juhtus külas veikene laps olema, kellel veel harjaksed võtmata, siis toodi laps senna vihtlema, et harjaksid ära võtta. Mina küsisin, kust need harjaksed siis tulevad. Naidake mulle, missugused need harjaksed siis on? Siis näidati mulle. Lapse ihu sees olid peenikesed teravad okkad. Niisugune käima peal naine, kes alati sigade hulgas käib ja neid iga pääv nääb, siis hakkab see lapsele. Siis tehti rukkijahutainast pärmiga käima ja määriti laps üleni tainaga ära, sest tainas kiskus harjaksed välja. Siis pandi laps kõhuli põlvede peale ja võeti parem käsi ja pahem jalg - siis mõedeti, kas ulatavad üle selja kokku. Siis pandi sõrm lapse suhu ja räägiti veel. Siin ta, rammutu, võib elada, näe, kui kurgulagi on alla vajund. Sedaviisi arstiti veikesid lapsi.
RKM II 111, 62 (165) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Lastel “võeti harjaseid”. Kui lapsed olid kuised, määriti nad õllepärmiga kokku, keerati lina sisse ja nuheldi siis kasevihaga. Vahest võeti lina ära ja silitati lapse selga, siis pidi kohe tunda olema, kuidas kõik harjased välja olid tulnud. Kui aga harjased viletsalt võeti, siis puberteediajal (16-17 aastaselt) lapsele tekkisid vinnid näkku.
RKM II 111, 537/8 < Pöide khk., Laimjala, Ranna I k., Vaike t. (1961)
Saunas on lastel “võetud arjaseid.” See toimunud nii, et ravitavat on viheldud ja pehme sooja kaselehtse vihaga hautatud läbi õhukese värske õllepärmiga niisutatud riide. Selle tagajärjel on väikesed nööpnõelapea suurused terava otsalised kõvad kuplad nahast vallandunud ja kergesti kõrvaldatavaks muutunud.
RKM II 111, 580/1 (20) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Ka siis, kui lapsel ei esinenudki “harjasviskeid”, olla hoolikad emad oma lapsi imikupõlves nende naha tervise huvides ikkagi õllepärmiga kerkima pannud, (käärima aetud) rukkijahu kördiga soojas saunas võidnud. Võitud koha olid nad õhukese riidega katnud ja siis pehmeks aurustatud kasevihaga vihelnud ja masseerinud.
ERA II 139, 318 (58) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Harjased. Löödi pärm ja jahu segi ja määriti lapsed üle, siis viheldi puhtaks.
ERA II 189, 539 (81) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Rõuma k. (1938)
Enni võeti ikka lastel harjaseid pärmiga. Nii mustad harjad jäid nartsu peale.
H II 8, 133 (87) < Jõhvi khk. (1889)
Vana rahva usk ja kuntstid; - ja arstimised.
Kui pisike laps kahe ku vanaks sai; siis segatud püüdli jahu ja pärmet vee ulka, se sodi märitud ühe suure lina pääle, visetud se riide lapse ümber ja üle täma pä aga ninda et laps mitte umusse ei jäänd; nüüd viheldi ägedas leilis seda last hästi heaste, kui riide välla võetud, siis õld veiked mustad tüngad selle riide külles nähä. - Seda ööldi arjakse võtmine, seda arstimist prugiti se pärast, et siis pidid sel lapsel hästi terved rinnad õlema.
EKS c, 220/1 < Tartu l. < Kursi khk. (1909)
Harjuse võtmine. Seletaja Liisa Kangro-Pooli kasupaigas Puurmanni vallas oli umbes 40 aasta eest järgmine “harjuse võtmise” pruuk tarvitusel olnud (harjuseks nimetatud vistrikkusid, mis ihu peale üks või teine kord tulevad.) Et inimest harjuste eest hoida, võetud juba lapse esimesel eluaastal, kui laps alles mõni kuu vana olnud, pärmiga tehtud nisujahu tainast, määritud sellega laps üle ihu, ka pää, kokku, mähitud laps siis riide sisse ja viidud sauna. Kui laval laps hoolega läbi olnud vihutud, pestud taigen maha ja määritud lapsel uus kord puhast taignat pääle ja vihtumine läbi riide läks jälle endist viisi edasi. Siis pesti laps puhtaks ja - harjus oli võetud. Kui taigen pesemise aeg hästi must olnud, siis rõõmustatud, et tuleb harjused maha kui pori.
ERA II 189, 161 (145) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Lepa t. (1938)
Vanad inimesed ütlesid mõnikord: laps ei maga, peab võtma arjaseid. Pärm löödi ülesse, määridi ühe linase lapi peale ja pandi lapsele selga, siis viheldi. Mustad tüid tulid lapse seljast välja. Kui neid ei võta, siis inimese selg jääb kihlama.
RKM II 17, 214 (46) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Mäesauna t. (1948)
Arjased on visked, ajasid silme peale lastele, kollased piad otsas. Siis viheldi pärmiga.
ERA II 254, 548 (22) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Heiste k., Valgu t. (1939)
Arjaseid võeti lastel. Pärm löödi ülesse ja määriti selga ja siis viheldi. Ihu seest aeas mustad teravad asjad välja.
H III 5, 619 (5) < Tori khk. (1889)
Harjasid kaotakse pärmiga. Pärm pannakse linase riide pääle ja see ihu pääle. Nüid viheldakse nii palavas leilis, kui iganes võimalik.
ERA I 3, 309 (35) < Väike-Maarja khk., Porkuni v. (e) Piilberg (1930) Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Sop, sop, sop soone pihta, raps, raps, raba augu pihta, tõll, tõll, kellakoti pihta. Hirmukakk ja armukakk, läbi reide reinu kakk. Seda lauldi vihtlemise ajal, kui lapsel harjaksid võedi.
ERA II 141, 263/9 (33b) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v. (Grauberg) < Mari Grauberg, s. 1850 (1936)
Saanas võeti kah harjussid (vinnid, vistrikud). Lapse mähe määriti pärmiga ja panti siis lapsele ümmer ja siis visati leili ja viheldi last riide pialt. Ka maarjaga on saand hõeruda.
Kel paised on, see ei või sauna minna, siis lähvad nad viil suuremas ja tuleb uusi juurde.
Kus saun omal olli, sial viidi laps juba kolme nädala vanuselt sauna. Ku ta ristitud olli, ristimata last ei viidud, ei viidud õuegi. Kus aga omal sauna põlnd, ega sial nii ruttu ei viidud sauna, pesti kodus vannis.
H II 30, 386 (35) < Rannu khk., Rannu v. (1889)
Kui latsel harjassed om, sis selle arstmises võetagu magusad ja püidlejahu, seetagu seda segi ja määrgu sellega latse ihu kokku, sis tuleva harjasse vällä.
RKM II 75, 375/6 (36) < Mustjala khk, Vanakubja k (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Kui laps oli juba paarinädaline, siis pandi töömese lapi sisse (maaõllepärm lapi sisse), viidi kangesti suurde leili, vihuti kõvasti, sai lapsel arjased vöötud. Vahest laps ei magand, niheles, aga pärast arjaste võtmist jäi rahuliseks.
ERA II 260, 429 (56) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Harjased. Töömsega määriti laps ära siis pandi rätik üle ja leilis viheldi.
RKM II 308, 160 (6) < Karula khk., Apja k., Liiva t. (1973)
Harjaste võtmine: levataignaga kokku, lats lavale ja vihuti kuuma käen. Lats rüükse, nii et kasvõi lae üles löönu.
ERA II 126, 168/9 (49) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. (1936)
Lastel har´aste vihtminõ. Imä pan´d maarjaiäd ja rüajahu kokku, sis nakas tuu kohisemä. Sis määriti tuu pudruga sannan latsi ja vihuti. Tuu võtt har´asõ vällä.
"Häraste vihtmist" on kohapeal tuntud veel järgmiselt: Panti pärmi ja püülijahu, tuu hapatedi ja määriti tuuga sannan latsi. Lastele laotedi rõivas pääle ja vihuti har´assid läbi rõiva.
ERA II 241, 525 < Nõo khk., Luke v., Luke k., Haldja t. (1939)
Harjaste võtmine.
Vanasti, kui lastel hakanud juuksed kasvama, köetud sauna, määritud lapse pää hapu taignaga kokku, mähitud riidesse ja viheldud saunas kaunis kuumas leilis. Vihtleja ise ütelnud: "Nüüd kasvavad sul hästi pikad ja paksud juuksed!"
H II 20, 540 (12b) < Vändra khk., Kadaka (1888)
[Kombe vastu eksimisest tulnud haigused].
Süütis raskejalgne naene sigu, sai tema laps arjased, mida pärast apendud jahuroka ja pärmiga väilla viheldi.
ERA II 260, 460 (49) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Harjased. Töömes pandi nisujahuga hapnema, kui ää hapnend oli, siis määriti laps sellega ää, pandi riie üle ja viheldi, siis tulid ää.
ERA II 166, 20 (59) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. (1937)
Arjasse-võtmine lastel, et aigussi ei akkaks. Pienijahu taigna teha õllepärme sisse ja senega laps kokko määrida, siis sauna viia ja sääl ära pessa. Arjasseid võetasse alunaga ka.
ERA II 166, 314 (47 ja 48) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Võrnu k. (1937)
Veikel lapsel võeti arjasseid. Tehti pärmega pünijahu segavus, viedi laps suaja sauna määriti taignaga ja tõmmeti arv riie üle, sinne pääle viheldi. Riide pääle jäid pärast mustad täppid, arjassed. Lapses tulid rasked rinnad kui arjassed võttamata.
RKM II 369, 483/4 (80) < Pöide khk., Haapsu k. (1982)
Kui mina olin väike, siis harjaseid enam ei võetud. Vanaema rääkis, et õllepärmiga määriti selg kokku lapsel, ja siis saunas viheldud ja see oli siis harjaste võtmine. See oli siis kogu naha puhastamine, et vistrikuid ei tule.
ERA II 193, 419 (18.4) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Alustvere k. (1938)
Harjaseid võeti umbes 3-4 kuu vanusel lapsel. Selleks määriti laps saunas pärmiga kergitatud rukkipüüli taignaga, kaeti riidega ja vihuti laval.
ERA II 193, 418/9 (18.2) < Põltsamaa khk., Viruvere k. (1938)
Pärmist ja peenest jahust tehakse taigen (pehme) ning laps võitakse sellega üleni. Seejärel ta mähitakse üleni niiskeisse nartsudesse ja viiakse sooja sauna. Saunalaval lastakse laps tükk tükk aega nartsudes higitseda, kuni arvatakse, et juba piisab, siis võetakse nartsud ümbert ära. Mõnelpool ka viheldi. Kui pärast vihtlemist taigen oli täis musti tükikesi ja rullikesi, siis öeldi: „Sel lapsel oli palju harjaseid.“.
ERA II 193, 418 (18.1) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Kamari as. (1938)
Väike laps (alla aasta) tehti püüli- ja pärmitaignaga kokku, taigen tõmbas kupladesse; siis laps viidi sauna ja viheldi. See pidi aitama igasuguste vistrike vastu.
RKM II 170, 407/8 (2) < Pöide khk., Laimjala v., Audla k., Tõnise t. < Hiiumaa, Käina Khk., Aadma k. (Oskar) Koel, s. 1914, rahvaluulekoguja < Marta (Mare) Kask, s. 1893 (1963)
Vinnid harjased. Harjased oli saunas arstitud 50 aasta eest nüüd enam neid ei esine. Laps viidud sauna või sauna leili, määritud selg pärmiga üle, märg riie pandud siis üle selja ja üks visanud leili teine löönud seda palavalt vihaga selja pihta lapsele. Siis kadunud harjased ikka vähemaks.