Rahvapärased taimenimetused

Maaliserohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 9, 372/3 (39) < Viljandi khk. (1897)
Maaliste heinasid ehk rohtusid on üheksat jagu olemas, milledega kõikisuguseid maast saadud haigusi saab arstitud. Niisama on siis ka need maast saadud haigused üheksat jagu, nii et iga haiguse vastu oma rohi on. Vähe on aga neid inimesi, kes maahaigust vaadates ära võivad tunda, missugune rohi just selle kohane on. Teise sorti maahaiguse rohi teise vastu ei mõju. Siiski aga olen ma kuulnud, et üheksa maalise rohi (kaunis pikk, siniseõiteline taim) kõige vägevam on ja ka kõige üheksa sordi maahaiguste vastu mõjub; kuid seda üheksamat jagu maalise rohtu on väga vähe leida. Ta kasvab ainult mõnes rammusas maakohas, nagu vana varemate pääl jne. On aga ka see väga hea, kui kõik üheksamat sorti maalise rohud ühepaljuses saab kokku keedetud ja siis selle vedelikuga maalisi saab üle määritud. Kõik need rohud tulevad aga ühepaljuses osas ja ummukses ära keeta.
Kui Teie seda soovite, siis saan ma sel suvel Teile kõik need üheksa jagu maalise heinu ehk rohtusid ärapressitult saatma. Sest ma tean vana emakese, kes kõik neid üheksat jagu maalise rohtusid tunneb ja neid igal suvel enne jaanipäeva korjab. Tema teab ka seda, missugune rohi selle ehk selle maalise vastu täieste kohane on. Siis saaksin ma neile ärapressituile maalise rohtudele ka veel seletused juurde lisama, missuguse haiguse vastu keegi on. Praeguste siin, ilma nende rohtude ei saa ma täielist seletust selle üle mitte õigeste teha.

E 64392 (16) < Tartu l. (1923)
Maa-alused.
Maa-alused on nahahaigus, vistrikud. Nad tekkivad maa pääl istumisest ehk magamisest. Harilikult tuleb kolm korda maha süljata ja siis alles maha heita. Kui aga juba maa-alused küljes on, siis on nende vastu rohi - maaline. Maaline on üks taim. Ta kasvab aedade ääres, puhmastes jne. Võetakse taime lehed ja õied, kuivatatakse ära ja keedetakse kaane all (ummises). Saab vedelik. Seda vedelikku tarvitatakse maaliste arstimiseks.

ERA II 29, 738 (6) < Käina khk., Ühtri k. (1896-1897)
Maalasi höördaks vei nühidaks maaliserohudega, maalise kaselehtega, tehtaks maalise kivi tuliseks ja siis lastaks senne päält aulu villide pääle.

ERA II 193, 545 (41.10) < Põltsamaa khk., Adavere v., Adavere as. (1938)
Last, kel olid maalised, pesti maaliserohu veega.

ERA II 201, 422 (36) < Karja khk., Leisi v., Pamma k. (1938)
Mailaserohuga arstitakse mailasekärnu. Rohi kolgitakse kahe raudkivi vahel limaks ja pannakse kärnale. See taim on maajalg. Mailase kärnade tekitajaks olla mailane uss, see elab maas rohu sihes, enamasti vesistel kohtadel. Kui see inimest puudutab, hakkavad inimesel mailase kärnad.

RKM II 362, 501 (8) < Otepää khk., Päidla k. < Tarvastu khk., Vooru v., Sangu t. (1982)
Maalise jaoks on rohi olemas. Kasvab maaliserohi.

RKM II 390, 98 (2) < Suure-Jaani khk. (1985)
Maalised. Maalisterohuga hõõruda, madal, roniv rohi, väikeste lehtede ja siniste õitega.

ERM 6a, 37a < Kursi khk., Puurmanni v., Tammiku vaestemaja (1921)
Maaluserohud, siniste õitega, ümmarguste lehtedega, kasvab põllumaadel metsade äärdel. Keedetaks varsi, lehti, õisi ja juuri.

E 3894 (10, 11) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. (1893)
Maalisehaiguse vastu üheksat sugu maalise taime. Keeda nad ummusses ühes koos paja sees ja võta sisse. Haigus nagu pühitud.
Tähendus. Kui koht teada on kusalt maalisehaigus hakanud on, siis on hõlpus arstida. Kui laps on maha kukkunud, käe ära löönud, ei kasva see sugugi terves, ajab villisid veeri-ääri mööda ülesse ja haigus kestab edasi, siis tuleb sinna koha pääle, kuhu laps maha kukkus "vana hõbe" nõnda maha kaabitseda, et see tuulde ei puudu. Siis kaob haigus nõnda kui käega pühitud.
Alati tuleb seda ette, et maalisehaigused külge hakkavad, kas metsas magades ehk maha kukkudes. Mõni kord ei löö küll maha kukkudes sugugi nõnda ära, et viga või märk külge jääks, aga haigus on käes.