Rahvapärased taimenimetused

Luste

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vilbaste, TN 1, 586 < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Luste [umbrohud]. Luste ´st tehakse õlut.

Vilbaste, TN 3, 675/6 < Tartu l. (1932)
Lusted: karukaer (Bromus secalinus).
Temast olevat vanasti viina põletatud. Õitest võib ilusat rohelist värvi saada.

Vilbaste, TN 7, 395 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Maarjahein - hoitakse kuivatatult juures, lõhna tarvis.
Luste - tehakse õlut.
Nelk - tarvitatakse toidu juure maitseainena.
Mürk - süüakse.
Päevalill - seemneid tarvitatakse toiduks.
Kadaka marjad - antakse lehmale udara põletiku ajal ja tehakse teed.
Jänesekapsas - lapsed söövad.
Kask - kasemahl on kevadel väga hea joogi aine ja tema tohust aetakse tõrva ja tehakse marja korve.
Kadakas - kadakast tarvitatakse õlle tegemise juures ja tema rasva tarvitatakse hobuste köha rohuks.

Vilbaste, TN 7, 420 < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Nõges, tehakse suppi.
Apuoblikad, lapsed söövad.
Omalad, pannakse õlle sisse.
Lusted, tehakse linnasteks.
Murulauk, pannakse supi sisse.
Mäerõigas pannakse värske liha kaste sisse.

Vilbaste, TN 7, 411 < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Sigur tehakse kohvi.
Köömled pannakse leiva sisse.
Jänesekapsast lapsed söövad.
Nõgestest tehakse suppi.
Malts tehakse suppi.
Oblikad tehakse suppi.
Lustad tehakse õlut.
Murulauk pannakse kaste sisse.

H II 42, 242 < Halliste khk., Kaarli v. (1891)
Kama tetäs ka ubadest, läätsest ja lustetest, aga odra erne kama om kige parem. Suur imuroog om veel paks kama või kamakäkk. Kamakäkki tetäs koore sisse, seetse ästi segi, ninda et ää paras sikke taigen om, sis võetse lusikutäüve kaupa piiu, mätsütetse käpu vahel ümärikses, tetäs ümmert kamajahuge ja kamakäkk om kähen. Miu esä kõneleb, kudas vanast teotidrukidel mõisan ollu ka kodust ilma perenaise täädmäde piimä sisse tett kamakäkki põlle sehen ligi võet, mis aga senis, ku mõisa saanu, ärä ollu kujunu, ninda et pallast jahu veel põlle seest löüdän.

ERM 52, 16/7 < Kolga-Jaani khk. (1985)
Peale odralinnaste tehti ka lustetest linnaseid ning võeti peale selle taari hautamiseks ka muid lisandusi linnastele abiks, nagu nisu- ja rukkikliid, kartohvlid jne., aga odralinnastest taari vastu taari neist ometi ei saanud. Ka on hauetele juurde lisatud humalaid, köömneid jne. Kõige uuemal ajal tarvitatakse õlle järele taari ainult nii kaua, kui ta veel hapu on, aga talvel, kus raba ära külmetab, ei võeta õlle järele taari sugugi, vaid raba tarvitatakse hauetena taari peale. Taari tarvis on ise tõrs, veiksemkui vanaaja tõrred. Põhjaõlgedeks ei ole perisõled mitte head, sest nad lähevad ruttu pehmeks. Seepärast võetakse poolvalminud rukkid, puhastatakse lehed küllest ära, pannakse umbes paari tolli paksuselt tõrre põhja peale, mida siis õhukese lauakestega ja risti ülekäiva puuga tõrre põhja kinni pantud saab, et hapnemisega põhja raba sekka üles ei tõstaks. Nõnda valmistatud õled peavad enne tarvitamist keeva veega ära leotatud saama, et nad taarile midagi võerast magu ei teeks.