Rahvapärased taimenimetused
Verihurma rohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Vilbaste, TN 7, 1241/2 (II, IX) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
“Verihurma rohi” [Herba Chelidonii].
Vähe leidub veel neid taimi, millede tarvitusala nii rahva keskel veel alles on säilinud kui verihurm. Ehkki ta kõige vanemate arstimisvahendite liiki ei saa lugeda, ometigi omab ta tähtsuse selles suhtes, et ta kaunis populaarne taim on. Mainitud kasv on kaunis lopsakate tammelehe taoliste sisselõigetega lehtedega. Kasvab varjuliseis kohtes, rohkem huumusrikkamas mullas. Õitseajal kannavad tüved, millede pikkus on umbes jalg ja millede sees asub sööbiv kollakas mahl, kollaseid õisi. Kuid kahjuks esineb ta siinseil mail üliharva, sest siin asub liig lubjakas maapind tema suhtes. Ja sellest tulebki, et mitte väga palju aega tagasi toda taime nii mõnelgi pool elanikud omi aedusse istutasivad, sest haigus, mida temaga raviti, oli üks raskemaid ja lõppes sageli ohvrit nõudes. Selle mõjul olivad loomapidajad sunnitud teda kui ainust ravimisvahendid kasvatama omis aedus. Loomade “punataud” oli temaga ravitav. Ainult “leotiskeedisena” oli see taim ravimisvõimalikuks saadav, mida haigestunud loomile joodeti jahudega.
EFA II 4, 301 (43) < Valjala khk., Lööne k., Lauri t. (Lauri Nelli), 86 a. (1995)
Sulutüid arstiti - näriti pealt ära. Verihurmarohud, selle punase piimaga, sellega kästi määrida. Ja kui lehmad verd kusevad, siis keeda neid verihurmarohtusid, siis anna lehmale sisse, siis jääb ära.