Harilik sinilill Hepatica nobilis

Sinilill õitseb enne lehtimist.

Sinilill õitseb enne lehtimist.

Sinilille leht meenutab sagaralist maksa, mille järgi on saanud ta ka ladinakeelse nime.

Sinilill on Eestis tavaline taim. Kasvab metsades, põõsastikes ja metsaservades, kus eelistab kobedat viljakat pinnast. Sinilill on tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Lehed tekivad kevadel pärast õitsemist. Juurmised lehed on nahkjad, siledad, kolmehõlmalised ja sagaralist maksa meenutavad. Õievarred on karvased. Kõrgus 5 kuni 15 cm. Lisaks sinistele esineb roosa-valgeid ja topeltõitega taimi. Tavaliselt on õied 6 kuni 7 kroonlehte. Õitsemine algab kohe pärast lume sulamist aprillis ja kestab maikuuni. Kuulumine tulikaliste sugukonda ütleb juba ära, et taim on mürgine. Sinilille tuuakse ka aedadesse ilupeenardele.