Rahvapärased taimenimetused
Porsad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- hanevits Chamaedaphne calyculata
- harilik porss Myrica gale
- sookail Ledum palustre
- vaevakask Betula nana
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
KKI 11, 169 (43) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Köha vastu on kusi. Seda tuleb juuva. Köharohi on ka porsad. Sellest tihakse ölut ka. Niid kasvavad metsas, suus, pisised käbad on külges. Niid käbad panna viina sisse ja siis seda vötta paar kärakat magama minnes ja hommiku üles töustes ka.
KKI 11, 252 (77) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Köharohi on porsad. Humala moodi, tehakse sellest õlut ka. Kasvavad soode sees, pisised käbad on küljes. Käbad panna viina sisse, enne tuleb katki hõeruda. Seda napsi võtta õhta ja hommiku.
Vilbaste, TN 7, 333 (7) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Porsad on jookseva jäuks.
Vilbaste, TN 7, 335 (6)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Possad on jookseva jäuks.
Vilbaste, TN 7, 338 (17) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Porsad on jooksevahaige vastu.
Vilbaste, TN 7, 426 (47) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Porsad: jooksvahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 518 (17) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k., Kalmuküla (1930)
Porsad. Suveporsa käbi tarvitatakse jooksva vastu. Käbadest tehakse ka õlut.
Vilbaste, TN 7, 997 (3) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Jooksjatõve vastu võtke maavitsa, soopihlakat, saarekoort, naistepuna ja porsat ehk sootubakat ja keeta nendest tee. Kui seda teed juua, paraneb kohe.
Vilbaste, TN 7, 998 (8) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Tiisikuse vastu aitab ubalehe, porsa ehk sootubaka, paiselehe, haavakoore, paplipungade ja sookailude tee.
Vilbaste, TN 7, 414 < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Köömlid, pandakse leiva ja pudru sisse.
Sigur, tehakse kohvi.
Malts, orja ajal keedeti suppi.
Apuoblik, lapsed söövad.
Umal, tarvitatakse õlle sisse.
Porsad, vanasti pandi õlle sisse ja see täitis umala asset.
Nõges, tehakse suppi.
Vilbaste, TN 7, 393 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Porsadest tehakse Saaremaal õlut.
Päevalillest tehakse kookisi.
Tapud pannakse õlle sisse.
Jänesekapsast lapsed söövad.
Vilbaste, TN 7, 400 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Porssad - õlle sisse.
Murulauk - maitseaineks.
Nõges - toiduseks.
ERA II 254, 179 (23) < Pühalepa khk., Käina v., Luguse k. (1939)
Sinikibist, porssadest ja apust mandist tehti ka kratsirohtu. Sinikibi ja porsad õeruti peeneks ja pandi apu mandi sisse. Selle salviga määriti.
Vilbaste, TN 7, 532 < Kihelkonna khk., Vedruka k., Kaasiku t. (1930)
Arstirohud - tedremadarad, sopiimarohud, palderjanid, liivahummulid, kaillud, porsad, raieraud, kõirohud, arandid, metsahummelid, põirohud, köömlid, kommelid, mädareikad, liistokid, leesigud, emanõges, üheksaväälised.