Rahvapärased taimenimetused
Kahetse kollad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H III 13, 658 (11) < Halliste khk. (1893)
Ütsmekahetsirohi. Kui näha on, et haigel kahetsikõlladest jook ehk söök ei aita, siis tuleb, siis tuleb ütsmekahetsi rohi järgmiselt valmistada. Korja üheksasugust lilleõisi, kuivata ära, lõigu puruks. Selle järele tuleb neid kas küpseta ehk kuivata ja siis sisse võtta. Küll haigus siis kaduma saab.
H III 19, 327 (11) < Halliste khk., Kaarli k. (1894)
Ütsmekahetsi rohi. Kui näha on, et kahetadul inimesel kahetsikolladest keedetud jook ei aita, siis tuleb ütsmekahetsirohi järgmiselt valmistada: Korja üheksad sugu lilleõisi, kuivata ära, siis lõika nad puruks, selle järel tuleb neid siis kas küpsetada leivas ehk muus joogis sisse võtta. Vanad naesed ja sortsilased teevad tihti nii.
H II 43, 250 (3) < Paistu khk., Kaarli v. < Halliste khk. (1893)
Kahetsirohi: Ai jõõge! Kui sinu laits ära kahetet om, ega sis küll muu ei avite, kui pead ega päe kolm kõrda keedetud "kahetsikõlla" vett sisse andma. Ütle esi: "Eesuke, avite!" Küll haigus sis kaob.
ERA II 193, 440 (21.7) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Vohma k. (1938)
Kui kõigist ravimisist hoolimata laps ei parane kahetusest, on viimaseks ja mõjuvamaks abinõuks korjata metsast “kahetuse koldasid” (karukollad - Lycopodium), keeta neid rõõsa piimaga ja anda seda lapsele juua, ehk küpsetada kahetuse kollad leivapätsis ja sööta lapsele seda leiba.