Rahvapärased taimenimetused
Rabantsirohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 175, 44/5 (8) < Audru khk., Audru v., Potsepa k. (end. Tamm), s. 1901 (1964)
Rabantsitee - paremat ilmas ei ole! Tõstamaa liivamägedel mända all, õhukesed õrnad lehed kui jõhvikal, sinised õied, pisikesed, hea lõhn. Kus teda vähe on, linnanaised on juured kah ära kakunu. Seal on sinine maa, kus ta on. Enne jaani õitsevad. See on iga tõbe vasta hea. Kui on ära sõjatand keegi, siis see aitab, või kui ära nõiutatud. Anti lehmale ka, kui piim venis. Ja suitsuga puhkus lapse üle. Kui sa neid rohtusid kuskilt saad, too mulle ka ja vii oma emale ka. See on väga tähtis. Liivatee on nimi. Rabantsirohtu on teisi ka, aga see on iga tõbe vasta. [Rabantsirohi on nõmmeliivatee]
RKM II 175, 263 (12) < Audru khk. ja v., Kõima k., Valgu t. (end. Sepp), 68 a. (1964)
Rabantsirohud on väike haruline helesinise õiega liivanõmme peal. Väga hea maitsev tee.
Kui loom ei mäleta ja väriseb külmast, siis keedetakse seda teed, antakse juua. Inimesele ka väga hea rohi. Nõmme talu suure tee ääres kasvab, sõrmepikkused. Mul praegu ei ole neid.
[Rabantsirohi on nõmmeliivatee.]
RKM II 175, 442 (38) < Tõstamaa khk, Seliste v, Kõpu k (1964)
Rabantsiderohu teed ka joodi kohe muidu. Oli hea tee. See oli äkilise haiguse vastu. Loomale suitsu, inimesele tee.
RKM II 175, 491/2 (46) < Audru khk., Võlla v., Eassalu k., Passi t. (1964)
Rabantsirohu tee on külmetushaiguse vastu. See on liivatee.
RKM II 381, 308/9 (68) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Rabatsihein.
Rabatuse aeg jäid sooned kanges. See lõi äkki, inimene kukkus maha, olli uimane ja valu olli. Ikki rabati jalad või käed ära. Kui üleni rabati, siss surri kohe ära. Selle eest paluti kirikus. Rabatsirohi olli metsas, kasus, öeldi rabatsihein.
RKM II 381, 296/8 (50)b < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Maalised.]
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, nahahaigused seaksed. Siss pandi öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [? = liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss pandi seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.
RKM II 381, 292 (44) ja 312 (71) ja 312/3 (72.18 ja 26) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Ravimtaimed. Raudrohi. Vaata maalised.]
Maalised.
Maalised need on seantsed, kui palla ihuga maa pääle heidad, siss tulevad ihu külge, seantsed nöksid ja sügeleb, nõnda kas või kisu ihu puruks kohe. Selle rohus on maalise heinad, väiksed sinitsed õied, lehed on ümariksed, mööda maad aab edesi, seante vänge õhk on, lehed on rohekaspruunid, mitte peris rohelased ei ole. Neid siss kuivatadi. Siss keedeti liidi pääl ära väikse topsikse sees. Tume pruun olli. Siss panti pääle, kus sügeles, ja vahapaber pääle.
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, naha haigused seaksed. Siss panti öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [?= liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss panti seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.