Rahvapärased taimenimetused
Tulioblikas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- hapu oblikas Rumex acetosa
- kibe tulikas Ranunculus acris
- koduoblikas Rumex longifolius
- kärnoblikas Rumex crispus
- väike oblikas Rumex acetosella
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
E, StK 40, 266 (18) < Peetri khk. (1927)
Sügelised. Tulioblika juurtest pudru teha ja sellega hõõruda.
Vilbaste, TN 1, 731/2 (6) < Jüri khk., Kurna k. (1928)
Tulioblikas, Nabala vallas. Roosirohi (Rumex crispus). Tarvitakse nimelt arstirohuna roosi (eliting) haiguse puhul.
ERA II 260, 40/1 (3) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1939)
Söödavatest taimedest tean jänesekapsad ja hapuoblikad, neid olen ise lapsepõlves söönud, mitte näljapärast vaid maiustuseks, neid sõime meie lapsed naabrilastega seltsis. Eriti head maitsesid jänesekapsa õied, need olid siis väga mõnusad süüa kui jänu oli, tegi suu hapuks ja jänu ununes kohe. Hapuoblika lehed on ka hapud, aga kõvemad ja tuimemad kui jänesekapsad, üsna noored lehed on pehmemad ja mahlakamad, neid sõid lapsed nii, et roheline vaht käis suu nurgast välla. Ka lepamähk oli lastel maiusroaks oma magusa maitse poolest, lapsed närisid tooreid lepapulki, et suud olid kõrvust saadik punased.
Näljaajal olla söödud põlluohakaid, toodud noori ohaka taimi lõigatud katki ja keedetud supiks. Ka olla noori kõrvenõgeseid supiks keedetud ja tulioblika juuri. Naadilehtest olla ka suppi keedetud, aga see teind laste kõhud haigeks. Näljaajast on nii palju aega möödas, et seda praegused elanikud enam ei mäleta, mõnigi ütleb: Mo ema rääkis sest küll, aga ei ma änam mäleta, olin siis alles väike.