Haiguste märksõnad
Salatuhha
Salatuhhaks kutsuti Virumaal ja eestlaste asundustes Siberis teatud silmahaigust. Antud haigusenimetus on laenatud vene keelest, kus sarnased sõnad on: золотуха, mis tähendab tõlkes näärmetiisikus, näärmetuberkuloos, skrofuloos; желтуха, mis tähendab aga kollatõbe.
Vaata ka: kollatõbi, silmahaigused.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
Vilbaste, TN 7, 616 (1.7) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kalinad - Salatufa vastu (lehed, koor, juured, marjad ja nii edasi).
Vilbaste, TN 7, 621 (15) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kalinad - salatuhi vastu.
RKM II 271, 423/8d < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani asundus (1970)
Mustad sõstrad. Tema kasvatab musti marju, nad on hapud. Neid söödakse nii ja keedetakse neist moosi, tema lehed suvel tarvitakse kurkide, arbuste, pomitoride soolamiseks. Teeb nende produktidele väga hea lõhna ja meki. Inimesed keedavad tema okstest ühes lehtedega noortele loomadelle kõhutõberohtu. Väga heasti aitab.
Kui inimesel on salatuhka haigus, meil keedavad mustasõstra oksi, joovad seda vett. Ka pesevad endid selle veega. Kaob inimese küllest salatuhka haigus ära, olgu kas laps või vana. Kõigile aitab.
RKM II 22, 181 (26) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sabatuha vasta on mustasõstra lehed ja varred; pesta, keeta ja sisse joota, kolm korda päevas.
RKM II 449, 404 (30) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Isegi mustad sõstrad. Mis on, need on salatuhha, meil öeldi (nüüd teda ei ole enam): pead lüovad kärna, kellel on silmades, kellel kõrvades. Oksad kohe hautavad ära ja siis sellega pesevad. Kui on peas ja kõrvades, siis võib teda juuagi, aga kui on silmades, siis juua ei tohi, siis ajab silmad punni kohe välja. Sie oli nigu lastehaigus kohe, et kis väiksest piast ära ei ole põdend, sellel tuleb suurest piast. Aga nüüd teda ei ole enam.