Haiguste märksõnad
Kirmihaigus
Antud lastehaigust on kutsutud Mandri-Eestis järgnevate nimetustega: kirm, kirmi, kirmits, kirmihaigus, kirmitsihaigus, kirnuhaigus.
Kirm (krambitaoline lastehaigus, kus keha lööb kangeks - Jõe, Trm) - kramptõbi (crampus, spasmophilia, eclampsia infantum - J. Ruubel); Flage, epileptische Krämpfe der Kinder, Bläschen (am Gaumen kleiner Kinder) (Wied., 1869, veerg 325).
Kirmihaigus (lapsed nutavad haledasti ja lähevad vahel kehast siniseks - Ris Vihterpalu; lapsel on peale sündimist kurgulaes kolm valget täppi, lapsel käivad peal krambid - Nis) - vt. eelmine; ka: aftidega suupõletik (aphthae). (Vilbaste 1993: 85)
Vaata ka: krambid, lastehaigused.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H III 7, 551 (1) < Põltsamaa khk. (1889)
Kui lapsel rinnakirmid olnud, siis pantud laps kesk põrandad püsti seisma, siis pantud kolm peotäit rukiõlgi kolme nurka lapse ümber, ja üks inimene läinud välja akna taha ja teine võtnud peeruga tule kätte ja süitanud õled põlema igast nurgast. Siis teine küsinud iga süitamise aeg: "Mis teie teete seal?" Siis ööldud iga kord temale: "Kirma põletame." Siis loodetud abi saama.
ERA II 202, 418/9 (26) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Vissuvere k. (1938)
Kirmirohud on piaaegu siuksed samad kui sõnajalad. Aga nad on peenikse lehega, mõnel on kolm muna all. Neid rohtusi on kolme sorti. Kui kirmid on, sii on sii, kui laps köhib ja rinnad on kinni, siis kiita ja sisse anda. - Oot, oot, kui viil tervist on, siis tuleva suvel ma tahan sulle ära näedata kõik metsarohud, mis mina tunnen. On ikki hia, kui inime oskab toherdada, kui vaja.
Ükskord aptiiker küssis, et sina pidada kõiki rohtusi tundma, lähme õige isi ükskord kahekesi metsa ja näita mulle kah. Mina ütlesin, et mina ei tia kedagi ja ei mina tule. Sina oled isegi õppind, või mina tulen sinuga (apteekriga) metsa.
Aga kui ikki elu pias olema, siis ükskord, kui õetsevad, siis lähme. Ega's neid mudu tia, kui isi ära näeb, siis tiab neid teenekord korjata.
H II 58, 181/2 (3) < Jüri khk. (1896)
Kui kirmihaigus (enamiste lastel) on, siis tarvis kolme saksa maa pealt kiva tuua, neid tuliseks teha, siis rõõska piima peale riputada ja seda auru lasta haigele, ja karuohaka juuresi rõõsa piima sees keeta ning seda sisse võtta.
ERA II 193, 495 (29.15) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Sauka k. (1938)
[Kirm ja krambid]
Keedeti naeriseemneid lapsele jootmiseks; ühes üheksat sorti terariistadega toimus keetmine.