Rahvapärased taimenimetused
Putk
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik heinputk Angelica sylvestris
- harilik naat Aegopodium podagraria
- mets-harakputk Anthriscus sylvestris
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 49, 704 (5) < Pilistvere khk., Kabala k. (1895)
Putkejuurt süüa - ei hakka haigused külgi.
RKM II 101, 461/2 (154a) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Kõht valutab ja lahti. - Kolm tükki on rohtusi kõhuvalu vasta, ku kõht lahti on: koiheinad (Artemisia absinthium L.), reinvarred (Chrysanthemum vulgare Bernh.) ja putkejuured, pütsika juurikad, need putked, mis me pehmet sööme (Angelica silvestris L.), söögiputked.
[---] Koiheina tääb igaüks, vett keedetaks. Putke juurikad vilus ära kuivatadu, loomal kõht läbi jooseb, nende vett keeta. Õigel ajal korjatu on, kohe paneb lukku. Vanas kuus korjata.
Vilbaste, TN 2, 642 (9) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Putkejuuri tarvitati hambarohuna.
Vilbaste, TN 7, 1283 (70) < Kihnu khk. (1939)
Putk - “putkõ”. Jämedatüvelised putkelised. Õitest saab parima kollase värvi. Kooritud tüved kõlbavad süüa. Jämedatest tüvedest teevad poisikesed “purtsõ” - pritse vee pritsimiseks.
RKM II 101, 466 (162) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s. 1873 (1960)
Kilgid, põhjatuulega nad lendavad, vanad inimesed ütlesid, et einaritsikad oleva, sügisi tuleva sisse, savi imeva, sellest oleva talve allid; vällas elab, rohtu sööb, siis oleva roheline. Kilgide vasta ka lambieli visati, värski vahu verist vett ja putkajuurikad visati üles ahju pääl, neid närisid, kadusid ära kilgid ja prussakad kah. Kilgid närisid, kurjaloomad, riided katti, irmsast küll tegid paha, sukad tegid nii ku eksled katti. Villast, ikki villast närisid, takest ma põle näinu. (Putk on Angelica silvestris L.).