Rahvapärased taimenimetused
Maa-aluserohud
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 36, 514 (6) < Pilistvere khk., Imavere v., Tammeküla k. (1931)
Maa-alused. (Moa-alused)
Maa-aluserohud kasvavad aiaäärtes. Nendega hõerutakse.
ERA II 193, 129 (193) < Torma khk., Avinurme v., Tõnusaare k., Tagavälja t. < Adraku k. (1938)
Maa-aluste vasta on niskest pikad peeniksed maa-aluse rohud, kui selle veega pesta.
RKM II 211, 636 (36) < Kodavere khk., Äteniidi k. < Kodavere khk., Assikvere k. (1967)
Maavitsad või maa-aluse rohud olid, siis kui sügeles või, siis määriti, hõõruti veele ja määriti ja võttis ära. Ümmarguse lehtedega, peenikesed sinised õied, ega neil suuri õisi ei old.
RKM II 240, 276 (5) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Maa-aluserohud kuivatati ja nendega suitsetati maa-aluste, sügeliste ja igasuguste nahahaiguste vastu.
Vilbaste, TN 3, 659 (15) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Külgehakkavate sügeliste vastu - maa-aluse rohud.
Vilbaste, TN 1, 669 (2) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Maa-aluserohud. Keedetud taimede veega pestakse ihu, kus asuvad vistrikud - „maa-alused“. Marjad pigistatakse katki ja määritakse siis neid otsekohe ihu peale.
EFA I 16, 99 (49) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Maa-alused on, kui sa maa peal kuidagimoodi istusid, väiksed punased visked. Sellele olid maa-aluse rohud, väiksed lilla õitega, nendega siis nühid.