Rahvapärased taimenimetused

Lumelill

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 309, 275 (õ) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Jooksva (reuma) arstiti, tehti sõnajala ja sassaparilla vanni, joodi ka sassaparilla teed, pandi lumelilli haige koha peale, viheldi saunas nõgestega, pihlaka- ja tammevihtadega. Magati ahju peal soojas.

RKM II 338, 358 (25) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kevadel korjati õitsevaid lumelilli (ülaseid) ja kuivatati neid raviks. Poole liitri petrooli sisse pannakse üks peotäis kuivatatud lilli. Seda segu lasta liguneda mõni päev ja siis sellega määrida valutavaid kohti kehal. Valu kaob kohe ja võib-olla ei valuta enam kunagi elus.

RKM II 383, 46/8 (5) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Liikmete haigused.
/---/ Aga metsas, sambla peal kasvavad sooneheinad, pikkade roomavate vartega ja päris ümmargused helerohelised lehed vartel. Need seoti ööseks jälle haigete kohtade ümber. Ja metsas kasvavad põõsasõnajalad, põõsana nagu palmioksad, kasvavad ka kraavikallastel. Neid põõsasõnajalgu seoti jälle ööseks haigetele kohtadele ümber. Sõnajalgade peale seoti marlisidemed. Ega need muidu seisa, kui peavad olema kinni, noh, ümber millegagi seotud. Mina olen ka proovinud, nendest on küll tunda parandavat mõju. Ega ei sel puhul aidanud küll maarohtude teede joomine ka, see on tugevam haigus. Aga viina ja piirituse sisse kamperit kui oli, siis määriti. Nurmenukk, maasikajuur, piparmünt ka. Mõnikord aidanud, kui joodi nurmenuku teed. Kasepungad, kui veel ei ole lehed ilmunud kevadel, nendest keedeti teed ja joodi seda siis kaks klaasitäit päevas kohe mitu päeva järgemööda. No maasikajuurtest ja piparmüntidest keedeti ka teed. Kevadel, kui vara õitsesid juba ülased, siis korjati neid ja kuivatati. Poole liitri petrooli sisse pandi peotäis kuivatatud lumelilli, no ülaseid, ja siis see pudel lasti veel seista ühe nädala. Siis sellega määriti haiget kohta.

Vilbaste, TN 1, 882 (1b) < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
[Sellega arstitavat jooksjavalulisi jalgu nagu põlvi ja nii edasi. Toores taim hõõrutavat puruks, pandavat kohe riide vahele ja siis haigele kohale peale, aga ainult 15 minutiks.] Nõnda tarvitatavat ka kevadisi valgeid lumelilli, ka kirjakeeli ülased.

Vilbaste, TN 7, 475c < Jõhvi khk., Peeri k. (1930)
Lumelill oli jooksja vastu.

Vilbaste, TN 10, 368 (18) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Lumelill - jooksva ja luuvalu vastu kahe lapi vahele puruks tambitult.

RKM II 229, 665 (1a) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kui kuuriided korratud on ja valu on, siis juua lumelillede (sügislillede) teed. Kanget ei tohi teha, on mürgine. See korrastab. On kasutatud.