Rahvapärased taimenimetused

Raudreia(e)rohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 58, 569 (7) < Vändra khk. (1897)
Vere kinnipanemise rohi on raudreiarohi. See näritakse suus peeneks ja pannakse lõigatud koha peale.

ALS 2, 776 < Kadrina khk., Palmse v. (1929)
Ka raudreierohu mahl on hea rohi haavale. Mädahaavadele aga ei tohi panna seda mahla.

ERA II 191, 225 (57) < Muhu khk., Muhu v., Suuremõisa k., Jaaguda t. (1938)
Raudreiarohi. Selle õitest tehakse teed tiisikusehaigele. Köhimise ja külmetamise puhul ka hea juua.

ERA II 130, 597 (18) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Laimjala v. (1937)
Raudreiarohu tee aitab köha vastu.

H III 28, 170 (22) < Viljandi khk. (1896)
Raudreie tiivesi oleva hää juua, kui hääl ära on, sii tuub hääle varstigi tagasi.

E, StK 40, 273 (53) < Peetri khk. (1927)
Kui pea on uimane ja oksele ajab, siis tuleb juua raudreierohu teed.

H II 74, 812 (1) < Torma khk., Avinurme (1906)
Arstimine:
Kui ära raiutud või lõigatud kohta verejooksust kinni ei saanud, siis pandi ämmatussu (ära mädanend kartul või murumuna) või ämblikuvõrku peale. Ka raudreiarohud olid vere kinnipanijad.

ERA II 39, 209/10 (153) < Audru khk., Võlla v., Soomra k., Jäetmaa t. (1931)
Haava peale hõõrutse raudreirohtu.

ERA II 191, 225 (56) < Muhu khk., Muhu v., Suuremõisa k., Jaaguda t. (1938)
Raudreiarohtu katki hõõruda ja haavale peale, see ep lase mädanema minna.

ERA II 292, 425 (61) < Tallinn l. (1941)
Rinnahaigus - määriti sea- ehk hanerasvaga jalaaluseid ja peeti tulepaistel nii tulises, kui aga võis, ka raudreiarohu tee parandab kõhtu ja rindu.

ERM 168, 23 (17) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Köha vastu:
b) raudreierohu teed juua.

RKM II 254, 333 (21) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
[Ravimtaimi]
Raudreiarohu teed keeta, aitab iga haiguse vastu.

RKM II 272, 386 (2305a) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Rauarohi, raudreiarohi. V. K. Тысячелистник. L. K. Achillea millefolium. Raudreiarohi on hea verevoolu vastu, sel korral, kui verejooks on sisemusest ehk naisterahval on paljuverelised kuupuhastused.

RKM II 272, 386 (2305b) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
[Rauarohi, raudreiarohi. V. K. Тысячелистник. L. K. Achillea millefolium.] Ka on raudreiarohu tee hea verevaestel ja külmetuse korral.

ERA II 168, 649 (34) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Raudheina (raudreiarohi), vereheina (naistepuna), kumeli, maasika ja poolga õisi kuivatatakse tee tegemiseks.

RKM II 346, 281/2 (2) < Muhu khk., Mäla k., Pärdi-Andruse t. (1976)
Kui kurk haige olli, siis pandi suur sukk ümber kaela ja kuum tuhk sisse. Siis korjati raudreia rohtu, tehti teed. Seda tehakse praegu veel.

RKM II 372, 93 (2)b < Tõstamaa khk. (1984)
Ka raud(reia)rohi olnud tüüfuse rohi. Kui Anni Kangur olnud väike, hoitud tüüfushaiget onu lakas ja talle viidud sinna ravimina kanget raudrohu teed.

KKI 67, 178 (5d) < Jämaja khk., Mässa k., Jõepõllu t. (1976)
Raudreierohud - teed tehakse, ka bronhiidi vastu.

Vilbaste, TN 3, 760 (23) < Tartu l. (1932)
[Tarvitatakse arstirohuks.]
Raudrohi - raudreiarohi.

Vilbaste, TN 1, 921 (7), 922 (7) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Verihein ehk raudreiarohi [Achillea millefolium] - tuntud arstirohi.

Vilbaste, TN 2, 450 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Raudreiarohi.
Raudreia õitest tehti teed. Raudreia tee oli hää külmetuse vastu ja ajas higistama.

Vilbaste, TN 2, 548 (1b) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Raudriarohu keedetud vett pandi värskele haavale.

Vilbaste, TN 7, 78 (10) < Martna khk., Martna v. (1929)
Achillea millefolium L. (raudreiarohi). Kuivatatud raudrohututte (=õisikute kobarad ühes vartega) keedeti vees. Seda vett tarvitati venituste vastu sissevõtmiseks, kuna aga juurtetee olevat aidanud tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 333 (19) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Raudreiarohi on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 338 (10) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Raudreiarohi on köha jäuks.

Vilbaste, TN 7, 361 < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitakse taimeid? Kas arstirohuks? Paldejal, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvements, mindid, võilill kollane, külmking, koilill, alantijuur, ema-tus, härjakapsad, heinputked, kassinaered, köömlid, luuderohi, mädareigas, sõnajalg, piiparmünt, raudnõges, raudreiarohi, sooingver.

Vilbaste, TN 7, 509 (4) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Raudreiarohi. Tundis keegi end haigena, tuli keeta raudreiarohtu ja seda juua. Ajanud vere jooksma.

Vilbaste, TN 7, 841 (38) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Raudrohi. Rahvapäraselt raudreiarohi. Tarvitatakse arstirohuks (tee).

Vilbaste, TN 7, 1198 (65) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Raudreierohi (Achillea millefolium): lehed pannaks haava peale, sulguvad verejooksu.

Vilbaste, TN 7, 1236/7 (II, V) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Raudrohi [Achillea millefolium].
Taim rohkem kiviseil ja lubjakail maa-alul. Umbes jalakõrgune haruliste vartega ja valgete õitega ühekõrguses kobaras. See on tema üldine tunnus, lühidalt raudrohi, nõnda kutsub ka siinne rahvas teda. Leidub ka nimetusi “raudreia” ja “vererohi”, sest viimne isegi seisab tema ühe tarvitusalaga ühenduses. Kuid siinne rahvas tarvitab neid kahte viimast ainult vaid üliharva, sest “vererohi” olevad old rohkem Harjumaa pool tarvitatav. Niisiis jääb meie üldnimetuseks “raudrohi” ehk ka “raudreiarohi”. Nime mõiste on ta omanud oma erilise kõvaduse ja sitkuse tõttu, sest veidi kõvemaid olevusi on harjunud rahvas sageli nimetama “ta otsekui raud”. Hiljem vast liitus sinna juurde ka “rohi”. Tedagi tarvitadi muistselt arstimisvahendiks. Tähelpannes neid haigusi, mis temaga raviti, näeme meie, et tema pisut hilisemal ajal kui ükski teine eelpool ettetulnud ravimisvahend taimestiku näitelavale esile on tõusnud. Ometi omas ta ülitähtsuse selles suhtes, et neid haigusi, mis temaga raviti, rahvas nende vastu muud abinõu ei tunnudki. Tähendab: ei teatud üldse taimestikust muud ravimisvahendid noile haiguseile. Viimase suhtes on see eriliselt maksev. Sest kahte haigust raviti temaga. Ravimisvahendiks valmistadi järgmiselt: selleks koguti tema õied [flores millefolii], mõnel pool ka lehed ühes [folia ehk herba millefolii]. Kuivatadi neid päeva käes hästi kuivamiseks ja pandi siis kaunis kinnisesse eseme hoidmiseks, kuni saabus aeg, millal neid vaja. Haigusi, mida temaga raviti, neist langeb esikohale “sisemised verevoolused”. Nimi „vererohi“ annab vaid selles suhtes ära tema algupärase tegevusala. Olgu ehkki ta siit omatud ei ole, siiski kuulub ta esimeseks ravimisalaks eelmainitud haigusele. Oli juhtunud haigus, siis tarvitadi teda järgmiselt: võeti mõni kuivanud oksake ja leotadi neid keevas vees [infusum decactum], millist vedelikku haigestunu siis joogiks tarvitama pidi. Veidi kummalisem on aga teine haigus, mille raviks teda tarvitadi ja mille vastu, nagu eelpool ööldud, muistsed läänlased enam taimestikust muud ravimisvahendid ei tunnudki (nagu keegi kord nimetas). See oli “ussid sisikonnas”. Ning seda kaunis kurnavad haigust raviti sellega, et haigestanu pidi iga päev jooma “raudrohu leotist”, kuni lahkusid ussid tal kehast. See on “uss-haiguste” raviks old üldises mõistes tarvitatav.

Vilbaste, TN 10, 97 < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Raudreiarohi. Raudrohi. Selle noori lehti muljuti näppude vahel tompu ja asetati värskele reiale, et verd sulgeda.