Rahvapärased taimenimetused

Üleüheksa

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 285, 54a < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Üleüheksa ehk üheksamehevägi kasvab põllupeenardel, vanarahvas ütles: "Üleüheksa aitab üheksakümmend üheksa haiguse vastu, sajas haigus on surm, selle vastu ei aita." Üleüheksa-õied korjati ja kuivatati ära, hoiti alal iga haiguse vastu arstimiseks.

ERA II 6, 262 (10) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. (1928)
Üle üheksa või üle üheksakümne üheksa, see on ka arstirohi.

RKM II 146, 68 (16) < Jõhvi khk., Järve k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1961/2)
Ülä ühäksa on niisike: pikk vars ja mitmekarva õijed. On mitme haigusse vasta. Suaseaisslad on juoksivavannidest.

RKM II 162, 103/4 (6) < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1963)
Valgete voolus.
Valgete vooluse vastu keedeti valge karjapää teed, üleüheksaõie teed ja valge emanõgese teed. Puhtaks pestud ja hästi ära kuivatatud munakoored hõõruti pulbriks, pool teelusikatäit korraga sisse võtta veega.

RKM II 309, 302 (4l) < Lüganuse khk., Sirtsi k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (s. Sakslad), s. 1919 (1974)
Kui lapsed haigeks jäid, andis „lõngaõli“ vett, suhkruvett ja üleöheksama teed.

RKM II 379, 453/5 (13) < Viru-Jaagupi khk. < Lüganuse khk. (1985)
Maalised või maa-alused.
/---/ Kreegi Alma siis õpetas: nüüd võta üleüheksamataime õisi, noh, sihuke alla meetri pikkune taim, kollased õied. Keeda need õied ära, pane vett juure, käskis veel midagi panna, aga ma enam ei mäleta, mis asja. Selle seguga määri. Ma tegin nii, keetsin ja segasin ja määrisin. Ja poiss sai varsti maa-alustest lahti. Ihu oli puhas nagu ennegi.

RKM II 465, 280 (30) < Viru-Nigula khk., Pada k., Tiidukivi t. < Viru-Nigula khk., Toomika k. (1994)
Üleüheksamaõie ehk üheksavägine, see pidi olema ka arstirohuna. Üks mulle siin Nigulas rääkis, et pane viina sisse. Liigestevalu vastu.

KKI 69, 387/9 (50a) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
Taimedega arstimine.
Harilikke maataimi tunnen: kummel, rauarohi, /---/ üleüheksmaõieline (sellest nad keedavad pealtmäärimise rohtu, kui on kuskilt hõõrund).

Vilbaste, TN 2, 300 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Sisemiste haiguste puhul juuakse üleüheksmaõite teed.

Vilbaste, TN 2, 300 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Kui aga haigus nahal, keedetakse üleüheksmaõied rõõsa koorega ja määritakse haigele kohale.

Vilbaste, TN 2, 300 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Kui varba vahelt on haudunud, pannakse varba vahele üleüheksmaõie lehti.

Vilbaste, TN 2, 330 (37) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Üle-üheksamaaõis - tarvitetakse haavale. Õied võtta, panna pudelisse, mille pääle kallata rõõska manti. Kui leiba tehti, pandi pudel kõva korgiga väikese leiva sisse ja ahju. Siis küpses ja haudus hää haavasalv, mida tarvitada sammaspoolile ja nii edasi.

Vilbaste, TN 7, 473 (9) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Üleüheksma on hea jooksva vastu. (Üleüheksma: kasvab pikk vars ja kollased õied on küljes.)

Vilbaste, TN 10, 253 (16) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Üleüheksamaa. Õied kuivatatakse ära ja pannakse viina sisse. Viin on siis kollane. Võeti seesthaiguse vastu. Pikk vars ja kollased õied pikalt varre külles. Minu kodus mäe peal kasvas neid palju.