Rahvapärased taimenimetused
Hundihammas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 280, 364 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Suvel, kui varbad haudusivad, siis käskis õhtul varvaste vahele panna üheksamehevägi, hundihammast või lepakoort. Hommikul aga panna sula kuuse- või männivaiku varbavahed täis. Mureta oli mul siis kogu karjapõlveaeg varvastega.
Vilbaste, TN 1, 408/9 (177) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Roosirohi, hundihammas [Potentilla anserina].
Teist nime on väga harva olnud kuulda.
Esimene nimi on sellest tekkinud, et seda taime sagedasti roosihaiguse vastu tarvitatakse. Selleks kuivatatakse taim ära. Juhtumisel, kui roos hakkamas - kuskilt kohalt punetama lööb ja valutama hakkab - siis kuumendatakse see taim tule paistel (tule ligidal) õieti kuumaks ja pandakse riidelapiga kinni sidudes haige koha peale (kuum taim ikkagi vastu haiget kohta, riie sinna peale). Siis hakkavat peale selle haige koht kipitama või sügelema ning haigus andvat järele.
Kuskohas need taimed kasvavad, seal olevat maa-alused veesooned ligidal. Sellepärast nimetatakse ka seda taime veetaimeks. Kus neid taimi enne rohkesti leiti, sinna kohta tehti ka kaev, sest see oli heaks märgiks, et vesi ligidal.