Rahvapärased taimenimetused
Maa-alusterohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik maajalg Glechoma hederacea
- harilik maavits Solanum dulcamara
- põldmailane Veronica arvensis
- võsa-konnatatar Fallopia dumetorum
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 20, 531/2 (1) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Maa-alused võisid igast kohast hakata, olgu allika kaldalt silmapesemesest ehk maas magamesest jne. Nad ollid änameste nahahaigused.
Maa-aluste vasta keedeti maa-aluste rohtu, mida tark andis ehk õpetas. Sellega pesti siis haiget kohta ehk anti haigele juua.
H II 51, 20 (1a ja b) < Tartu (1894)
Maalised. a) Maaliste-haigus tulla maa küljest, kui mõnes kohas maa pääl, enamasti metsas, magatavat ehk istutavat. Ta võtta naha maha, sügeleda, teha valu ega tahta enam kudagimoodi ära paraneda. Haigus tulla maa läbitõmbamisest ja ta kohta on järgmine muinaslugu olemas. Vanast, kui Jumala ja Kuradi vahel taevas sõda tõusnud ja Jumal Kuradi ära võitnud, tõuganud ta selle ühes tema poolehoidjate pahade inglitega maha maa pääle, kuhu nad üheksa jalga sügavasse maa sisse vajunud. Ning olla nüüd sarnane koht, kuhu seekord Kuradi inglid maha kukkusivad, läbitõmbav ja tuua inimestele, kes sinna kohta juhtuvad maha istuma ehk magama heitma, maaliste-haigust. Nimetatud haigust võida aga järgmiselt arstida. Võetavat üheksa maalise mätast (need olla väiksed murulaugu taolised mättakesed) ja vajutatavat iga mättaga haiget kohta kolm korda. Siis pandavat iga mättale üheksa viljatera alla, kolme jagu vilja, igast viljast kolm tera, ning mätas jälle vanale kohale tagasi. Viljaterad antavat maale selle tervise võimu eest, millega ta haigust eemale peletanud. Kui aga vilja ei antavat, ei kaduda haigus ära.
b) Ka arstitavat teda maa-aluste rohtudega. Rohud keedetavat ummukses ära ja võetavat siis seda vedelikku sisse ja võitavat päält haiguse kohta.Maaliste rohi olla: maavitsad, mis mööda maad edasi kasvavad, soomaa ja loikude pääl enamasti; on laiad ja keedetakse ummukses.
E 50945 (68) < Pärnu-Jaagupi khk. < Mihkli khk. (1920)
Maa-aluste vastu maa-alusterohtu võtta (nim. rohi kasvab põesaste ümbruses väätkasvuna, väikesed, ümmarikud, pisukeste tippudega lehed, lõhnavad kangesti) ja nendega maa-aluseid hõeruda ja sinna kohta maa sisse matta.
E 64240 (4) < Ridala khk. (1929)
Maa-aluserohi tarvitakse maa-aluste arstimiseks, keedetakse nende juurtest vett ja kallatakse see vesi siis kolme aiapea juure, kolme tugiteiba alla maha.
ERA II 83, 250 (32) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k. (1934)
Maa-aluste vastu aitab maa-alusterohi, kui neid keedetakse ja seda vett juuakse. Ka pestakse selle veega haiged kohta, aga mitte ei tohi kuivatada.
ERM 7, 11 < Martna khk. (1913)
Maa-aluste rohud, need on veiksed taimed, mis enamiste kartulite ja ubade hulgas kasvavad.
Nendega arstitakse kõiksugu nahahaigusi.
ERA II 39, 277 (10) < Varbla khk., Saulepi v., Kilgi k. (1931)
Maa-alused. Maa-aluste rohud (punased marjad külges) keedeti ja selle veega pesti.
RKM II 240, 342 (2) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Maa-alused olid kublud, mis saadi maas istumisest. Sel puhul suitsetati inimesi maa-alusterohuga. On sellised taimed. Need kuivatatakse, pannakse kivipõrandal põlema, inimene on alasti selle suitsu kohal püsti põrandal, tekk üle pea, et suits alla jääks ja terveks teeks.
RKM II 433, 366 (43) < Harju-Madise khk., Padise v., Aruküla k. (1990)
Maa-aluste rohud olid. Kõrgete maade peal kasvasid. Nendega suitsetati. Need pandi tutsakas maha kõrvalise koha peale. Kui maa-alused olid käe peal või selgas, siis pidid palju ihuga seal suitsu kohal seisma.
Maa-alused - see pidi maast tulema. Kui maa peal suve aegas oled pikali või istusid. Kui oled püsti veel, siis kolm korda pidid enne sülitama, siis alles võisid istuda.
RKM II 9, 479 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1950)
Vanu külaaarste pole enam ammugi leidunud, aga mõned vanad arstimisviisid on veel tänapäevani säilinud. Maa-aluste arstimine maa-aluste rohtudega, köha puhul piim tuliseks ajada ja tükike võid sisse, nii palavalt juua kui võib, kohe teeb köha pehmeks ja kaotab hoopis ära.
E 50911 (1) < Mihkli khk., Koonga (1920)
Maa-aluste vastu aitab, kui maa-aluste rohtu võetakse (see rohi kasvab põõsaste ümbruses väätkasvuna, väikesed ümarikud pisukeste tippudega lehed, lõhnab kangesti) ja sellega haigeid kohti hõõrutakse ning siis sinnasamasesse kohta maha maetakse.