Rahvapärased taimenimetused
Kärnhain
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 52, 43 (2) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Kärnhain.
Kärnhaina juurõ kaivõtas ehk kakkutas maa seest vällä. Puhastõdas puhtas. Kaabitas kuur maha, pandas hapnõkoorõga hapnõma ja määritas haigõlõ ehk kärnälä pääle.
H, R 9, 140 (13) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Ruvvex crispus = Kärnhain. Juurist tetäs kärnärohto. Juure mõstase är, hõõrutase är, seatase hapnekoorega segi, hapatetase, ei keedetä. - Lats, kes kärnäh, mõstas är, võietas kokko, pandas valge rõiva sisse.
ERA II 23, 153 (11) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Kärnhain.
Kärnhaina juured kaabitakse puhtaks, kollane juur tambitakse peenikeseks, segatakse haput koort ja silmakivi (vase oxyd) juure. Saadud salvi määritakse kärnade peale. Niikaua arstitakse, kuni kärnad ära kaovad.
RKM II 59, 570 (4) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Kärni arstiti nii: kaibõti kärnhain maa seest vällä, töörkatõdi kärnhaina juur ar. Seäti hapnõpäälse sisse ja siis määrti kärni. A abi tahas õks tust saija.
RKM II 323, 148 (20) < Kambja khk., Kambja v. (1933)
Kärnhain - hapuoblika moodi. See on kärnade vastu.