Rahvapärased taimenimetused
Kärna juur
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
E 4023 (10) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Kärnatõbi. Kärnad hakata ühe külest teise külge ja enam veel saunas koos olles. Kärnad löövad endid ihu peale lohka, sõrmete peale ja vahele ja sügelevad, nõnda et teinekõrd ennast veriseks kisud. Arstimine: hõerutakse tuhaga, pesetakse lehelise, soola ja tõrvaga segi, mee ja rasvaga segi. Ka kärnajuurest tehakse rohtu, mis sagetasti heinamaade pääl porkna kombel kasvab. Seesugumane juur kistakse aasalt välja ja keedetakse ära, pärast keetmist tambitakse juur rasva ja soolaga segatult uhmres ära ja võietakse kärnas olev inimese ihu kokku.
E 4181 (1) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Kärnajuur. Kasvab rohuaasa peal, laiad ja pikad lehed ülesse, juur nagu porknal all. See juur ja palju teisi kistakse ülesse, pesetakse puhtaks, keedetakse siis umistuses pehmeks. Pärast, kui jahtunud, pantakse uhmresse ja tambitakse puruks. Sellega määritakse nüüd kärnas ihu üle kõige kokku; muidu on ka, täitas, tõrv ja paks leheline ja teised kärnarohud.
E 5317 (22) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Kärnadele (sügelised) pantakse tõrva, tuhka ja ka kärnajuurest tehtud soosti pääle.
ERA II 193, 528/9 (40.18) < Põltsamaa khk., Kurista v., Vähari k. (1938)
Kärni nühiti soojas saunas tuliheina juurikaist pigistatud mahlaga. Rahvas nimetas neid juurikaid " kärnajuurikaiks".