Rahvapärased taimenimetused

Äkitseaigelehed

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

salu-siumari Actaea spicata

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vilbaste, TN 10, 51b < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Lisaks sain veel teada, et on tuntud mingisugust taime - äkise aiguse lehed (missugune see on, seda ma veel ei tea). Selle taime lehtedega on suitsetatud, kui inimest on tabanud mingisugune „äkine aigus“.

KKI 10, 15 (2) < Mustjala khk., Rahtla k., Nõmme t. (1949)
Äkisehaigerohi ehk lindavhaigerohi. See oli seoksed orased. Kasvasid, pitkad kollased. Keedeti siis ja vööti sisse.

KKI 70, 46 (8) < Kihelkonna khk. (1979)
Santhaiguse ravi [raskelt haige].
Püssirohi ja äkisehaiguse lehed pandi piipu ja suitsetati. Vahel võeti püssirohtu niisama sisse või pandi tõrva piipu.

ERA II 260, 462 (53) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Äkine. Püssirohusuitsu ma lasi. Äkiselehed olid metsas. Tuletikusuitsu lasti. Tiivesriki suitsu. Kalasoolvett ja vett segada.