Rahvapärased taimenimetused

Kärnhein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

kärnoblikas Rumex crispus

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 24, 227/8 (252a) < Helme khk., Jõgeveste k. (1887-1889)
Kärnarohud: Kärnheina juure kaabe piimakoorega hapatatud ja peale pantud.

H II 29, 399 (100) < Tartu-Maarja khk., Kavastu k. (1890)
Kärnheinä juured lõigati peenikest ja panti viina sisse. Kui ärä ligunesiva, sis sai sellest hää kärnä- või sügeliserohi, midä pääle võieti.

H II 42, 913 (2) < Karksi khk., Kurimetsa (1893)
Kärnähein (oblik). Kuivade juure ärä ja tee nemä peenikses, pane makket võid või rasva sekka ja määri nema kuuman sannan süütikite (kärnäde) pääle. Sist saap ihu süütikutest puhtes.

H II 66, 665 (163) < Tarvastu khk., Vooru k. (1901)
Kärnheina juurdest keeda paeas ummussis sahvti ja määri sügeliste ja kärnade peale, küll nad siis kaovad ja kuivavad.

Vilbaste, TN 11, 248/9 < Võnnu khk., Ahja v. (1963)
Kärnhein, ’hobuoblikas (?). Kasvab põldudel madalamates kohtades, äärtes. Tema juuri tarvitatakse sügeliste ehk kärnade vastu.

Vilbaste, TN 1, 898 (1) < Karksi khk., Nuia alev (1935)
Kärnhein ehk kärnoblik [Rumex crispus]. See siis on rohkem obliku vormi pika lehtega, tõine sort on laia lehtedega. Mõlemate juurtest on tehtud vanasti kärnarohi. Juured tehtud peenikeseks ja pandud hapukoore sekka, õige vähe silmakivi ka ja sellega määritud kärna. (Mitme teade.)