Mürgine ohulill Gratiola officinalis
Mürgise ohulille esinemine on Eestis ebaselge, tema ainus leiukoht on tänaseks hävinenud. Veel 1920. aastatel õpetasid ja soovitasid ravimtaimeraamatud seda taime korjata ja kasutada, mainitakse lisaks, et teda leidub väga harva maa lõunapoolses osas. Lisaks soovitati teda ravimtaimena põllul kasvatada. Taim kasvas kunagi niisketel heinamaadel, ojade, jõgede ja kraavide äärtel. Kuulub sugukonda mailaselised, mitmeaastane. Vars sirge, neljakandiline, kuni 30 cm kõrge. Alumised lehed terveservalised kuni nürihambulised, ülemised saagjad, lineaarsed, kuni 2,5 cm pikad. Kroon huuljas, neljahõlmaline, õied paiknevad üksikult lehtede kaenlais. Õietupp kollakas, kroon valge. Õitseb juunist augustini. Risoom roomav, sõlmiline, selle abil taim ka levib. Valguslembene ja kardab põuda. Kogu taim on mürgine. Kantud Eesti Punasesse Raamatusse.