Sõnajalg Dryopteris


Maarja-sõnajalg on tavalisemaid sõnajalgu.

Sõnajala liikide ja isegi perekondade ning sugukondade vahel ei osatud rahva keskel vahet teha ning kõiki taimi millel on “sõnajalalehed” on nimetatud ühiselt sõnajalgadeks. Sugukondi, mille esindajad on sõnajalalehtedega, on tänapäevase süstemaatika järgi mitmeid; sõnajalalised, soosõnajalalised, naistesõnajalalised, imaralised, kilpjalalised – kõik kuuluvad sõnajalgtaimede hõimkonda. Nende hulgas on nii haruldasi kui tavalisi liike, neid leidub kõikjal Eestis: parkides, metsades, ilutaimena aedades ja kalmistutel, soodes, rabades, võsastikes. Sõnajalad on mitmeaastased eostaimed, eosed paiknevad enamikul liikidest lehekeste all, aga mitte kõigil, näiteks laanesõnajalal on need erilistel eoseid kandvatel lehtedel. Kasvavad enamasti mätastena, kus suured või väiksed lehed pikkade või lühikeste rootsudega, lehtri- või kimbukujuliselt väljapoole kaarduvad. Harilik kolmissõnajalal ja kivi-imaral kasvavad lehed hoopis murusalt. Lehed ja varred kaetud tihedalt kas pruunide, mustade või heledate karvadega või on peaaegu paljad. Värvus varieerub tumerohelisest heleroheliseni. Lehed kuusekujulised, jagunevad väikesteks sulglehekesteks.