Kadaka näsarooste Gymnosporangium
Näsarooste perekonnas on Eestis esindatud neli liiki. Kuuluvad sugukonda roostelised, parasiitse eluvormina. Väga sage liik on sügiseti pihlakalehtedel pihlaka näsarooste tekitaja. Õunapuu näsarooste tekitaja parasiteerib enamasti metsõunapuul, aedades kultuursortidele levib harva. Viirpuu perekonna liikidele tekitab näsarooste lehtede, marjade ja okste deformeerumist. Sabiina kadakal talieoslaid moodustavat ning hiljem pirnipuul parasiteeruvat näsarooste seent leidub Eestis harva. Üldkirjeldus näsarooste seentel on, et suvel nakatatud roosõieliste sugukonna liikide lehtedel ja viljadel arenevad sügisel kevised ehk kevadeoslad, mis on silinderjate või koonusjate torukeste kujulised. Suvieoslad enamikul liikidel puuduvad. Talieoslad arenevad kevadel (suvel) kolmel liigil (pihlaka, viirpuu ja õunapuu näsarooste tekitajad) kadakate tüvedel, alumistel okstel või okastel. Need on oranži värvi ja niiskes olekus suured, sültjad, sõrmekujulised, hiljem vajuvad kokku sültjaks massiks. Kevadsuvises staadiumis ehk kadaka näsaroostena on neid kolme liiki üksteisest võimatu eristada.