Euroopa lehis Larix decidua
 |
Kasvab Eestis kultuuris, parkides ja metsakultuurides hajusalt. Levinud looduslikult Alpides, Sudeedides, Tatrates, Ida-Karpaatides ja Lõuna-Poolas. Metsistub harva. Sugukond männilised, võõrpuuliik, Eesti kõrgeim 43 meetrit ja vanim 1740. aastast pärit. Heitleheline. Võra on noorel puul koonusjas, vanemal puul laiuv, vanade puude teise järgu oksad on rippuvad. Võrsed hallikaskollased ja karvadeta. Koor roosakaspruun, sile, vanemas eas paksukorbaline. Okkad 3,5 korda 0,8 mm ja paiknevad lühivõrsetel 40–70 kaupa kimbus. Kuni oktoobri keskpaigani on erkrohelised, siis kolletuvad. Õitseb aprillis-mais. Emaskäbid noorelt purpurpunased. Valminud käbid on pruunid ja jäävad oksale kaheks kuni kolmeks aastaks. Annab hübriide teiste sissetoodud lehiseliikidega, sellepärast on määramisel vaja vaadata käbisid.